Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. oktoober 2025:
korraga kipub mitu Ukraina linna käest libisema…
1. Sajab kuni Poola piirini.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Lõmanini esimesed soldatid jõudsid.
6. Siversk: poolkaar linna ümber tõmbub koomale
7. Bahmut: Kostantõnivkasse sügavamale sisse saadakse.
8. Donetsk: olukord Mõrnohradis ja Pokrovskis üha halveneb.
9. Lõunarinne: siingi vene pool edenes.
10. Herson: muutusteta.
11. 165 000 venemaa ettevõttel on saanud raha otsa võlgade tasumiseks.
12. putin ütles, et sõda on venelaste geenides.
13. USA tühistas sanktsioonid Bosnia serblaste juhi vastu, kes toetas venemaa sissetungi Ukrainasse.
14. venelastel paluti kirjutada üksteisele hukkamõistvaid märkusi abortide esilekutsumise pärast.
15. Kaks suurt laevandusettevõtet on venemaal tegevuse peatanud.
16. Lühiuudised
172 vene poole rünnakut, surve on uuesti kõrgemale tõusnud Kupjanski linna alas ning tihe konveier käib ka Kostantõnivka, Mõrnohradi ja Pokrovski linna servadel ja sees. Lisaks on jätkuvalt keskmisest aktiivsem tegevus lõunarinde kolmes lõigus. Vaid kolmes rinde sektoris polnud vene poole edenemisi. Alad, kus peaks olema norm kaitserajatised ja maastik peaks ka kaitset toetama, ei kipu saama piisavaks takistuseks vene soldatitele, kes sammhaaval (küll suurte kaotustega) edenevad. Eks juba väga-väga pikalt on kirjutatud ja räägitud Ukraina isikkoosseisu puudusest. On näha, et mure kasvab ka Ukraina riigis, kui väga kõrgele on tõusnud alla 22-aastaste noormeeste lahkumine riigist arvatavalt kartuses, et rindele minejate vanust võidakse kiirkorras vähendada.
Kahjuks ei too karm tsiviilsihtmärkide pommitamine ning rindel halvenev olukord piisavalt Lääne riikide reageeringuid mõjutamaks venemaad. Sõnad pole piisavad. Kui vaja, jõuab hiljem kohtus käia (vene külmutatud varade töösse lükkamine), aga praegu (juba kõikse sõja-aeg) on vaja olnud sadu kordi jõulisemaid tegevusi. No ei näe seda tahet veel piisavalt ei paljudes valijates ega poliitikutes, sest enda olmemured ja ostuvõime on tähtsamad ning kuskil hingavad kuklasse suuremad varalised huvid… juba pikalt tiirleb enda peas mõte, kas päris sõda lahinguväljal ongi uus normaalsus… no sai pisu muretsev lugu…
1. President Zelenski ütles pärast venemaa rünnakut Hersonis asuvale lastehaiglale, et venemaa on maailma suurim terroriorganisatsioon. Rünnakus said vigastada meditsiinitöötajad ja noored patsiendid, sealhulgas kaheksa-aastane poiss ja tema perekond. „venemaa sihib tahtlikult tsiviilisikuid ja õõnestab kõiki pingutusi selle sõja lõpetamiseks,” teatas Zelenski.
Täna öösel teatati suuremast saheedide ja erinevat tüüpi rakettide rünnakute lainetest, mis ulatusid Lääne-Ukrainani.
30. oktoobri öösel ründas vene okupatsiooniarmee Kiievi oblasti asustatud alasid, kahjustades maju, süüdates autosid ja vigastades ühte inimest Borõspilis.
30. oktoobri öösel algatas vaenlase okupatsiooniarmee ulatusliku rünnaku Zaporižjale ja ümbritsevale piirkonnale, rünnates ühiselamut ja infrastruktuuri. Rünnati kahes laines, esmalt droonid ja hiljem ballistilised raketid.
30. oktoobri koidikul kuuldi Ivano-Frankivski oblastis plahvatusi vaenlase droonide ja rakettide rünnaku ajal.
SBU arreteeris Ühendkuningriigi kodaniku, kes töötas mobiliseeritud Ukraina vägede instruktorina. SBU väitel maksis venemaa FSB talle Ukrainas töötavate liitlaste instruktorite ja teiste EL-i liikmete kohta teabe edastamise eest.
2. GUR-i aktiivoperatsioonide osakonna võitlejad saboteerisid Tokmaki lähedal raudteerööpaid, ajades Vene sõjaväerongi rööbastelt maha. 26. oktoobri varahommikul toimunud plahvatus kahjustas umbes 70 meetrit rööpaid, ajades ümber veduri, kolm platvormi ja vähemalt üheksa sõjaväelasti vedavat kaubavagunit.
30. oktoobri öösel peatati seitsme venemaa lennujaama tegevus. Umbes kell 2.00 teatas Rosaviatsija ajutistest piirangutest Volgogradi, Kaluga, Saratovi ja Jaroslavli lennujaamades. Pärast kella 2.00 teatas Rosaviatsija piirangutest Moskva Vnukovo lennujaamas. sobjanin teatas, et väidetavalt tulistati alla kuus drooni, kui need lendasid Moskva poole. Hiljem kuulutati piirangud välja Domodedovo ja Tšerepovetsi lennujaamades.
Kell 22.15 kostis Krimmis Gvardeiskoje küla ja riikliku elektrijaama suunast võimsa plahvatuse heli. Samal ajal teatasid z-kanalid mehitamata õhusõiduki ohust. Kell 22.22 kõlas Simferoopoli lennujaama lähedal sireen.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski linnas suudab seni vene pool laiendada oma kontrollitavat ala järjest lõuna poole ja halvab üha enam sellega Ukraina logistika võimalusi hoidmaks suurt ala Oskili jõest idas enda kontrolli all rääkimata muredest Kupjanski linna Oskili jõe idakalda osast, mis seni on hästi vene rünnakutele vastu pidanud.
Eile jõudsid esimesed vene soldatid Lõmani linnani, hüpe edasi oli üle 7 km. Kas nad seal linna servas ka peale droonirünnakut ellu jäid, eip veel tea. Murelikuks siingi Ukraina rinde hõredus teeb, et nii lihtsalt selliselt edeneda jõuti.
6. Siversk: linnast lõunas oli eilseks kahes kohas vene pool u 500 m edenenud, üks uus possa metsaraibas põldude vahel aga teine Zvanivka asulas ning poolkaar jõuab Siverskile järjest lähemale.
7. Bahmut: pidama pole saadud üha sügavamale Kostantõnivka linna imbuvaid vene soldateid.
8. Donetsk: vene väed jätkavad Pokrovski ja Mõrnohradi linnas edasiliikumist. Olukord on äärmiselt halb ja halveneb jätkuvalt. Selliste suundumuste jätkumisel on kummagi linna kaotus võimalik isegi vene kindralite lubatud tähtajaks (5. november).
Pokrovski sektoris on vene armeel droonide arvu poolest kümme korda suurem ülekaal Ukraina armee ees, tunnistas Ukraina relvajõudude Ida grupi pressiesindaja kapten Grigori Šapoval päev varem.
9. Lõunarinne: idalõigul sammhaaval kasvatab vene pool sealsetes külades enda kontrollitavat ala ehk siis nende puhastamine miinidest võtab pisu aega.
Keskmises lõigus on siiani selguseta, kas Mala Tokmatškas on asula keskel vene poole kand maas mitu päeva tagasi toimunud soomuskolonni riismetest.
Kahjuks suudab vene pool laiendada enda kontrolitavat sillapead sektori läänelõigus ning on hakanud suruma end edasi Dnepri jõe idakaldal eramute vahel.
10. Herson: muutusteta.
11. Intressimäärade järsk tõus, aeglustuv majanduskasv ja eskaleeruvad lääneriikide sanktsioonid on viinud ligi veerandi venemaa ettevõtetest võlakriisi äärele. Probleemsete laenuvõtjate osakaal juriidiliste isikute seas ulatus 2025. aasta augusti seisuga 23%-ni, mis on rekordiline näitaja kuue aasta jooksul, mil on statistika kättesaadav, selgub reitinguagentuuri Expert RA andmetest.
Ligikaudu 165 000 ettevõtet ei suuda oma laene ja kohustusi õigeaegselt tagasi maksta. Aasta algusest on nende arv suurenenud 41 000 võrra ja nende osakaal on suurenenud 5 protsendipunkti võrra. Võrreldes sõja algusega (12%) on probleemsete laenuvõtjate osakaal peaaegu kahekordistunud ja nende arv on suurenenud enam kui 100 000 juriidilise isiku võrra.
„Ettevõtete finantsriskid on majanduskasvu jahenemise ja kõrgete intressimäärade kontekstis aastatel 2024–2025 süvenenud. See on avaldunud nii pangalaenude turu võlaportfelli teenindamise kvaliteedi halvenemises kui ka võlakirjaturu makseviivituste arvu suurenemises,” kirjutab Expert RA. Agentuuri arvutuste kohaselt koges jaanuarist oktoobrini tehnilisi makseviivitusi vähemalt 26 ettevõtet, võrreldes vaid 11 ettevõttega kogu eelmise aasta jooksul. Agentuuri eksperdid selgitavad, et venemaa ettevõtted kaotavad kasumit, samal ajal kui võla intressikulud kasvavad koos intressimääradega.
2024. aastal maksid ettevõtted pankadele intressi 11,5 triljonit rubla (115 miljardit eurot) – 83% rohkem kui eelmisel aastal. Ja 2025. aastal kasvavad nende intressikulud veel 54%, ulatudes aasta esimesel poolel 7,5 triljoni rublani. Samal ajal on majanduse puhaskasum (kasum miinus kahjum) Rosstati jaanuari-juuni andmete kohaselt teist aastat järjest vähenenud – 8,4%, 13,1 triljonini.
„2025. aasta esimese poolaasta madalaimad puhaskasumid ja -kahjumid registreeriti transpordisektoris, tselluloosi- ja paberitööstuses ning nafta- ja gaasitootmises. See on tingitud välise majandusolukorra halvenemisest, mille tulemusel vähenes kaupade eksport väärtuse poolest,” kirjutab Expert RA.
Üldiselt on enamik valitsuse ja sõjaliste kulutustega mitteseotud majandussektoreid endiselt kahjumis, jätkab agentuur. Kuigi venemaa SKP on aastavõrdluses kergelt positiivne (+0,4% majandusarengu ministeeriumi augusti andmetel), on see aasta algusest juba langenud (0,6%, vastavalt venemaa Teaduste Akadeemia Majandusteaduste Probleemide Instituudi andmetele). „See tekitab raskusi võla teenindamisel, eriti suurte võlgadega ettevõtete seas, kes vastavad nõudlusele, mis ei ole seotud valitsuse hangetega,” hoiatab Expert RA.
Laenude maksehäired tekitavad juba probleeme pankadele, mille tippjuhid hoiatavad eraviisiliselt järgmise aasta täieulatusliku panganduskriisi ohu eest. Probleemi ulatust hinnatakse triljonitele rubladele, ütlesid pankurite allikad juunis Bloombergile.
Nende sõnul ei ole potentsiaalse katastroofi tegelik ulatus keskpanga ametlikes andmetes veel nähtav, kuna laenuvõtjad taotlevad maksetähtaja edasilükkamist, samas kui tegelikkuses makstakse märkimisväärne osa laenudest juba hilinenult tagasi.
Sberbank näeb laenuvõlgnevuste suurenemist kõigis kliendikategooriates – ettevõtete, eraisikute ja väikeettevõtete seas, teatas juhatuse aseesimees ja finantsdirektor Taras Skvortsov 28. oktoobril. „Negatiivne trend areneb kogu ahelas,” kurtis Skvortsov. „Oleme selle olukorra pärast väga mures, sest maksete kiirus ja üldiselt ettevõtete võime kiiresti tehingute, teenuste, kaupade jms eest maksta on üks peamisi parameetreid, mis peegeldab majanduse tervist.”
12. Mandrõka sõjaväehaiglas käies kohtus putin Ukraina sissetungi osalejatega ja rääkis venelaste seas valitsevast geneetilisest eelsoodumusest sõjaks. Vestluse käigus meenutas üks õhukaitseväe kangelastest, kuidas ta arhiividest leidis teavet oma vanaisa kohta, kes võitles Suures Isamaasõjas. putin vastas, haarates sõduril pöidlast ja tõmmates õrnalt, tõmmates paralleeli tema ja oma vanaisa vahel.
„Kuule, ma ei teadnud, et su vanaisa oli selline, aga sa võitled täpselt nagu tema,” ütles putin. „Ma püüan,” vastas õhukaitseväe kangelane. „See on meie geenides, saad aru? Meil on see olemas. See ei kaokuhugi,” jätkas putin.
putin kohtus haiglas 127. eraldi luurebrigaadi sõjaväelastega. Agentuur avastas, et kohalviibijate seas oli vähemalt kaks kriminaalse taustaga isikut. Ühel neist, Rustem Ibraimovil, on mitu süüdimõistvat kohtuotsust varguste ja surmaähvarduste eest. Nädal enne sissetungi, 15. veebruaril 2022, mõisteti Ibraimov viieks kuuks vangi 20 000 rubla väärtuses evangeeliumi varguse eest.
Teine kohtumisel osalenud, 21-aastane Kertšist pärit Vladislav Bobko, oli politseiaruannetes 2023. aasta juunis varguses kahtlustatavana loetletud. Tal on sotsiaalmeedia leht pseudonüümi Vlad Bandit all.
13. USA administratsioon tühistas sanktsioonid Bosnia serblaste juhi Milorad Dodiku vastu, kes oli varem avalikult toetanud venemaa sissetungi Ukrainasse. Vastava otsuse avaldas USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli büroo (OFAC). Sanktsioonide nimekirjast on eemaldatud Dodik ise, tema lapsed Igor ja Gorica, samuti telekanal Alternativa TV, ettevõtted ja mitmed temaga seotud isikud. Poliitik oli USA sanktsioonide all alates 2017. aastast, mil OFAC kuulutas ta ohuks Bosnia ja Hertsegoviina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele.
Pärast piirangute tühistamist tänas Dodik sotsiaalmeedias USA presidenti Donald Trumpi ja tema liitlasi ülekohtu heastamise eest, mida ta väitis olevat teinud Joe Bideni ja Barack Obama administratsioonid.
Dodik oli USA sanktsioonide all alates 2017. aastast. Tollane OFACi direktor John Smith selgitas otsust sellega, et poliitiku teod kujutasid endast ohtu Bosnia ja Hertsegoviina suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning takistasid Daytoni lepingute rakendamist. Sanktsioonide nimekirja kandmine toob kaasa varade ja omandi külmutamise Ameerika Ühendriikides ning Ameerika kodanike äritehingute keelustamise nimekirjas olevate isikutega.
Milorad Dodikut peetakse üheks Euroopa venemaa-meelseimaks poliitikuks. 2022. aastal toetas ta avalikult venemaa sissetungi Ukrainasse, väites, et Moskva oli sunnitud sõda alustama. Ta süüdistas konfliktis Läänt, väites, et see väidetavalt valmistab pealetungi Donetskile ja Luhanskile.
Dodiku Serblaste Vabariigi juhtkond toetab järjekindlalt de facto iseseisvust Bosniast ja Hertsegoviinast ning hoiab tihedaid sidemeid kremliga. venemaa omakorda pakub Dodikule regulaarselt poliitilist ja diplomaatilist tuge.
14. Verstka teatel on fond „Naised elu eest” käivitanud vestlusroboti, mis võimaldab rasedatel naistel teatada neist, kes soovitasid neil rasedus katkestada – olgu selleks sugulased, partnerid või arstid. Käivitamisel palub robot kasutajal end tutvustada, märkida oma elukoht, kirjeldada olukorda ja kirjeldada aega, mil rasedale naisele või tema tuttavale soovitati tungivalt rasedus katkestada. Seejärel küsib robot, kas rasedus kestab endiselt, ja palub kasutajal sisestada telefoninumbri või e-posti aadressi.
Praegu kehtivad 25 venemaa piirkonnas seadused, mis määravad trahve abordi esilekutsumise eest. Verstka on aga avastanud, et nende seaduste alusel pole algatatud ühtegi juhtumit. Presidendi administratsiooni sisepoliitika osakonna allikas ütles väljaandele, et kreml ei anna korraldusi juhtumite algatamiseks. Ühe Siberi valitsuse allika sõnul on meeleavalduse tõestamine praktikas äärmiselt keeruline.
Advokaat ja inimõiguste aktivist Alena Popova nimetas selliseid seadusi juriidiliseks fiktsiooniks. „Isegi autorid ise ei suutnud vahet teha konsultatsiooni ja survestamise vahel: kas arst selgitab meditsiinilisi näidustusi või ta kaldub,” ütles ta. Ta lisas, et kohtuasja algatamiseks tuleb tõestada kavatsust ja motiivi, mis on haldusasjades praktiliselt võimatu. Ilma helisalvestiste, ülestunnistuste või tunnistajateta, rõhutas Popova, saab seadusest vahend naiste ja arstide survestamiseks.
Praegu püüavad Naised Elu Eest Sihtasutus ja vene Õigeusu Kirikuga seotud saadikud seaduse vastuvõtmist soodustada föderaalsel tasandil. Eelnõu on kavas esitada riigiduumale enne sügisistungjärgu lõppu. Parlamendi õigusosakonna allikas ütles Verstkale, et proovitöö piirkondades oli edukas, kuigi kreml pole veel kindel, kas algatus toob reaalset kasu. Perekonnaasjade komisjonile lähedal seisev allikas selgitas, et eelnõu toetasid üksikud saadikud ja senaatorid ning administratsioon andis rohelise tule, kuna vene Õigeusu Kirik oli seda algatust juba pikka aega toetanud.
Rosstati andmetel sündis venemaal 2024. aastal 1,222 miljonit last – see on madalaim näitaja alates 1999. aastast. 2025. aasta esimeses kvartalis langes sündimus veel 4%, sündis 288 800 last. Demograaf Aleksei Rakša nimetas neid numbreid antirekordiks alates 18. ja 19. sajandi vahetusest. 2025. aasta mais oli kogusündimuskordaja 1,376 last naise kohta – see on madalaim näitaja alates 2006. aastast. Võrdluseks, 2015. aastal oli see 1,76 ja 2021. aastal 1,47.
putini algatusel 2018. aastal käivitatud riiklik projekt „Demograafia” ei suutnud oma eesmärke saavutada: aastatel 2018–2023 ületas suremus venemaal sündimust 3,4 miljoni inimese võrra. Juulis blokeeris Rosstat juurdepääsu üksikasjalikule demograafilisele statistikale, sealhulgas andmetele sündide, surmade ja rände kohta.
15. Kaks suurt laevandusliini on venemaal tegevuse lõpetanud. Need on AÜE-s registreeritud CStar Line ja Hiina STF Shipping, mis aastatel 2023–2024 olid järjestikku venemaa sadamatesse suunduvate merekonteinerite vedude liidrite hulgas. Nende peamine klient oli Delo Group, mis omab venemaa suurimat konteinerioperaatorit TransContainer ja Primorje Vostotšnõi sadamas asuvat Eastern Stevedoring Company (VSK) konteinerterminali. Valdkonna uudisteagentuur Infranews on leidnud ka muid seoseid vedajate ja Delo Groupi vahel, kelle suurimad varad anti 2023. aastal üle endiste Rosatomi töötajate kontrolli alla.
Infranewsi andmetel lõpetas CStar Line’i ja STF Shippingu venemaa agent Login NMP oktoobri keskel kaubasaadetiste tellimuste vastuvõtmise isegi plaanipäraste reiside jaoks. „Nad laadivad importkaupa maha, ei laadi eksportkaupa peale ja ankurdavad oma laevad,” tsiteerib agentuur ühte turuosalist. Kaks Login NMP klienti rääkisid VPostile sama lugu: ettevõtte töötajad selgitasid neile mitteametlikult, et pärast transiidis oleva kauba kohaletoimetamist uusi väljumisi ei toimu ja laevad ankurdatakse. Nende sõnul räägib agent tegevuse ajutisest peatamisest ja soovitab kasutada teisi ettevõtteid.
CStar Line asutati AÜE-s 2022. aastal pärast seda, kui suured rahvusvahelised laevandusliinid peatasid tegevuse venemaal. Uus ettevõte, millel on 20 konteinerlaeva mahutavusega umbes 25 000 TEU-d (standardsed laevandusühikud), tõusis kiiresti venemaa turul üheks konteinerveo mahu poolest juhtivaks ettevõtteks. See moodustas 20–25% vedudest, igakuise mahuga umbes 150 000 TEU-d. Nende tulemustega hõivas see Infranewsi andmetel viienda ja kohati isegi neljanda koha suurimate vedajate seas.
Turuosaliste sõnul olid Araabia vedaja peamised kliendid Delo Grupi üksused ja ta kasutas grupi terminale.
Turuosalised usuvad, et teenuste peatamine oli tingitud vedajate rahalistest probleemidest, mille tõttu nad ei suutnud oma võlgnevusi tasuda impordi vähenemise tõttu Kaug-Ida sadamate kaudu 2024. aasta lõpus ja 2025. aastal, samuti raskustest arveldamisel oma peamise kliendiga. Aastatel 2023–2024 olid Vladivostoki, Vostotšnõi ja Nahhodka sadamad suurimad impordikanalid, käideldes üle 100 000 standardkonteineri (TEU) kuus, ulatudes Partner Trading House’i analüütikute hinnangul 2024. aasta keskpaiga tipptasemel 118 000 konteinerini kuus.
2025. aasta alguseks olid saadetised aga peaaegu poole võrra vähenenud. Põhjuseks oli transpordi kokkuvarisemine 2024. aasta keskel, kui terminalide ülekoormuse tõttu jäid konteinerid sadamasse kuuks või kauemaks kinni. Pärast seda hakkas import nihkuma Balti sadamatesse ja maismaapiiridele. Lisaks muutus Delo Grupi juhtimisstruktuur: 2023. aasta sügiseks anti ärimees Sergei Šiškarevi asutatud grupi suurimad varad üle endiste Rosatomi aktsionäride juhtkonda, kes olid 2019. aastal omandanud grupis 30% osaluse.
2024. aasta augustis peatas CStar Line teenused Hiinast ja Lõuna-Koreast Vostotšnõi sadamasse, kus ta kasutas VSK terminali, ning andis oma teenused üle Hiina ettevõttele STF Shipping, millest sai sisuliselt AÜE ettevõtte äritegevuse õigusjärglane. Sel kevadel peatas CStar Line kaks mereteenust Novorossiiski kaudu. Juulis esitas VSK CStar Line’i vastu hagi 862 miljoni rubla suuruse võla tagasimaksmiseks. Nüüd on ka STF Shipping lõpetanud kauba vastuvõtmise.
Klientidel on juba tekkinud probleeme kauba vastuvõtmisega: nende konteinereid pole ettevõtte konteinerlaevalt Vostotšnõi sadamas mitu nädalat maha laaditud. Mõjutatud kaubaomanikud omistavad selle STF Shippingu tasumata kaubaveovõlgadele laevaomaniku või terminali ees, vahendab Infranews.
Logistikaettevõtte Tradest asutaja Andrei Zahhartšenko nimetab nende laevandusliinide sulgemist üheks põhjuseks, miks Hiinast venemaale saadetavate kaupade hinnad on kiirenenud.
16. Lühiuudised
Ungari blokeerib EL-i avaldust, mis mõistab hukka Valgevene salakaubaveo õhupallid Leetu. Budapest on vastu nimetama seda hübriidoperatsiooniks, mille eesmärk on destabiliseerida EL-i, kusjuures Orbáni motiivid on taas ebaselged.
EL eraldab umbes 50 miljonit eurot venemaa agressiooni tagajärjel kahjustatud või suure nõudluse tõttu ülekoormatud Ukraina haiglate taastamiseks. See on eluliselt tähtis toetus sõjaaja pinge all olevale tervishoiusüsteemile.
Saksamaa kaalub Rosnefti Saksa tütarettevõtte natsionaliseerimist pärast uusi USA sanktsioone. Üksus kontrollib olulisi rafineerimistehaseid, sealhulgas Schwedti, mis on Berliini kütusevarustuse jaoks eluliselt tähtis. Läbirääkimised selle arestimise ja müümise üle käivad, kuna Berliin püüab lõpetada sõltuvust kremliga seotud taristust.
India energiaettevõte HMEL on otsustanud viimaste sanktsioonide tõttu peatada venemaa nafta edasise ostmise, teatab Economic Times.
Bloombergi andmetel on sanktsioonidega kaetud tanker Furia, mis oli teel Indiasse ligi 730 000 barrelit venemaa Uurali toornafta vedades, kurssi muutnud ja nüüd Läänemeres ankrus. See võib viidata sellele, et ostja on keeldunud venemaa naftat vastu võtmast pärast USA sanktsioone naftagigantidele Rosneft ja Lukoil.
Viimase kahe kuu jooksul on Ukrainast lahkunud ligi 100 000 alla 22-aastast meest, teatas Telegraph Poola piirivalvurite andmetele viidates. Nende andmetel lahkus otse 99 000 18–22-aastast meest, kelle väljumispiiranguid leevendati 2025. aasta augustis. Välisriikide piirivalvurite andmetel on ukrainlaste peamine väljumistee läbi Poola.
Mõtlesin, kas selle uudise üldse siia paneb aga sai, hea näide ühe mehe mõttemaailmast… USA president Donald Trump teatas, et Hiina on nõustunud tegema koostööd venemaa-Ukraina sõja lõpetamiseks. Trump rääkis ajakirjanikele Air Force One’i pardal pärast Lõuna-Koreas Hiina presidendi Xi Jinpingiga peetud kõnelusi, tsiteeris Interfax-Ukraina. Tsitaat: „Oleme Ukrainast pikka aega rääkinud. Me teeme koostööd, et saavutada mingi tulemus. Me leppisime kokku, et mõlemad pooled on ummikseisus. Ja mõnikord tuleb neil ilmselt sõdida lasta. See on hullumeelne. Aga ta aitab meid ja me teeme Ukraina küsimuses koostööd.” Küsimusele, kas ta arutas Xi Jinpingiga vene nafta ostmist, eitas Trump seda. USA president Donald Trump kiitis oma kohtumist Hiina liidri Xi Jinpingiga, öeldes, et nad on saavutanud kaubanduslepingu, mis võidakse peagi allkirjastada, kuigi ta ei esitanud täiendavaid üksikasju.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Samal teemal