Kui enamikule tähendab Veneetsia laguuni, püha Markuse väljakut ning biennaali – ühesõnaga turismirõõmusid –, siis mõnel juristil on privileeg külastada seda linna aeg-ajalt ka tööasjus. Nimelt käib Veneetsias koos Euroopa Nõukogu (EN) nõuandev kogu konstitutsiooniõiguse küsimustes – Veneetsia komisjon ehk Euroopa Nõukogu komisjon «Demokraatia õiguse kaudu», mis tähistas sel sügisel oma 35. tegevusaastat. Alates 2021. aastast olen olnud Eestist nimetatud esindaja Veneetsia komisjonis. Selle varasem pikaajaline Eesti-poolne liige, praegune asendusliige, riigikohtunik Oliver Kask on aga komisjonis juba elava legendi staatuses, muu hulgas seoses oma eksperdipädevusega valimisõiguse küsimustes.
EN ja Euroopa Liit (EL) on teatavasti erinevad rahvusvahelised organisatsioonid. ENi peakorter asub Strasbourg’is ja tema kroonijuveeliks on samas linnas asuv Euroopa Inimõiguste Kohus. Ideoloogiliselt on ENi koostöö aluseks kolm põhiväärtust: inimõigused, demokraatia ja õigusriiklus (rule of law). Küsimus on aga siiski selles, mida need printsiibid konkreetsel juhul tähendavad. Veneetsia komisjon kehastab siin eelkõige Euroopa konsensuslikku ja võrdlevat juriidilist arusaama sellest, missugused on kaasaegsed standardid ühe või teise põhiseadusliku küsimuse või institutsiooni korraldamisel. Märksõna on võrdlev konstitutsiooniõigus ja selle mõtestamine, milline on ühes või teises küsimuses – näiteks kohtute või prokuratuuri töö korraldus või valimisõigus – asjassepuutuv Euroopa standard. Seejuures on huvitav märkida, et Veneetsia komisjoniga on liitunud riike ka väljaspool Euroopat, sh USA, Kanada ja Iisrael. Komisjoni töös löövad kaasa ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad – näiteks EL ja Ameerika Riikide Organisatsioon (OAS).