PÖFFi algusaastad
Seejärel kutsuti lavale festivali direktor ja juhatuse liige Tiina Lokk-Tramberg ja Just Filmi juht Mikk Granström. Tiina Lokk rääkis, kuidas festivali sünd algas Taani suursaadiku pahameelest, et Eesti endale filmifestivali ei tee: „Ta sõimas mu näo täis, et ma ei tee festivali. Järgmisel hommikul hakkasin PÖFFi tegema,“ meenutas Lokk. PÖFFi algusaeg oli tema sõnul täis tehnilisi ja logistilisi katsumusi: filmid kadusid rongides, koopiad süttisid põlema ja kalleid lintfilme tuli oma kätega üle piiri vedada. „Ma olen helistanud Paedale kell seitse hommikul, et filmid on Ivangorodis ja need tuleb kätte saada,“ muigas Lokk.
Filmilintidest tehisintellektini
Kui algusaastatel tähendas PÖFF füüsiliste lintide tassimist ja kadunud koopiate tagaajamist, siis tänapäeval liiguvad kõik filmid läbi optiliste kaablite. „Ühtegi filmi ei pea enam vedama, kõik on serverites,“ selgitas Granström. Samal ajal liigub festival koos ajaga edasi. Tänavusel pressikonverentsil tutvustati Susi nimelist AI-d, mis aitab filmifännidel meelepäraseid linateoseid valida. Eesti Keele Instituut andis Susi AI-le hiljuti tiitli „Ehe eesti asi“, tunnustades selle ilusat eestikeelset nime.
PÖFFi meeskond jälgib, mida inimesed AI-assistendi „Susi“ kaudu otsivad, kuid rõhutab, et programmivalikud põhinevad siiski inimlikul tajul: „Inimesed valivad filme. AI mäletab kõike, aga inimene teab, miks see on oluline.“ Huvitaval kombel on kõige populaarsemaks otsingusõnaks osutunud „armastus“.
Kärgfestival
PÖFF on aastatega kasvanud „kärgfestivaliks“, mis tähendab, et ühe nimetuse all toimub tegelikult kolm eraldi, kuid seotud üritust: põhifestival, Just Film noortele ja lastele, Lühifilmide festival Shorts pluss rahvusvaheline Industry@Tallinn & Baltic Event. „See on kõige optimaalsem viis festivali korraldada. Meie väikses riigis võimaldab see sünergiat ja koostööd,“ selgitas Lokk
Tänavuse PÖFFi fookus: Kataloonia
2025. aasta PÖFFi fookus on Kataloonial. „Kataloonia on nagu Setomaa, väikese rahvaga aga suure kultuuritunnetusega,“ sõnas Lokk. Seal toodetakse aastas sada filmi. See on Eestile ulmeline arv. Kokku on festivalil 29 Kataloonia filmi, mis hõlmavad kõiki žanreid draamadest eksperimentaalfilmideni.
Just Film
Just Filmi juhi Mikk Granströmi sõnul on noorte- ja lasteprogramm kasvanud kümnekonnast filmist enam kui viiekümneni ning see on muutunud üha rahvusvahelisemaks. „Tänavu on meil 140 väliskülalist 30 filmiga. Noored filmitegijad tahavad, et just Eesti publik näeks nende filme esimesena,“ ütles ta. Granström rõhutas, et noored vaatajad on muutunud teadlikumaks ning ootavad filmidelt kvaliteeti ja sisu: „Nad ei taha enam lihtsalt nutiteemalisi lugusid, vaid otsivad sõpruse, sallivuse ja kodu teemasid, reaalse elu peegeldust.“ Tiina Lokk lisas, et PÖFFil on tähtis roll filmihariduse edendamisel: „Tänu meie haridusprogrammidele ja noortele suunatud filmikoolile on PÖFF osalenud uue kinopubliku kasvatamises. See on teadlik otsus.“
Ukraina filmid ja sõja mõju
Eraldi tähelepanu on pööratud Ukrainale, kelle filmid on festivalil keskse tähtsusega. PÖFF toetab Ukraina filmitegijaid, tõstes esile nende tööd, mis jutustavad rahva lugu ja identiteeti sõja taustal. Sel aastal korraldatakse koos ukrainlastega suur üritus, mis keskendub sõjas psüühiliselt kannatanud laste toetamisele kunsti ja kultuuri kaudu.
Lokk rõhutas, et kultuur on rahvuse jaoks ellujäämise ja enesemääratluse alus. See jutustab lugusid, mida keegi teine nende eest rääkida ei saa. Ukrainat nähakse siin inspiratsioonina: sõdiv riik, mis suunab teadlikult ressursse kultuuri ja filmikunsti toetamiseks, sest mõistetakse, et see päästab nende rahvuse. PÖFFi meeskond võtab neist eeskuju
Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga“, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu“, „Öised värinad“, „Screen Internationali kriitikute valik“ ja „TV Beats“, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.
Välismaa filmid
Kuigi mõni aasta on Eesti filmide mõttes tugevam kui teine, on tänavu eriliselt fookuses Balti programm. Festival on loonud uue Balti dokumentaalfilmide võistlusprogrammi, mille eesmärk on anda piirkonna autoritele suurem platvorm: „Balti dokumentaalfilmi vastu tekkinud nii suur huvi, et oleks patt mitte teda promoda ja anda võimalus rohkem särada,“ lausub Lokk
Lisaks filmidele tõmbab PÖFF publiku tähelepanu ka rahvusvaheliste külalistega. Sel aastal on üks oodatumaid nimesid James McAvoy, kes esitleb oma lavastajadebüüti „California skeemitamine“. PÖFFile ja selle filmitööstusüritusele Industry@Tallinn & Baltic Event saabub 1700 külalist rohkem kui 50 riigist.
Festivalimeeskond toob esile, et enam ei pea stuudioid ja lavastajaid Eestisse kutsumiseks „lunima“. Nüüd tullakse ise. „Kui 10 aastat tagasi me kraapisime põlvi, et saada stuudiote film endale programmi, siis täna nad küsivad ise, kas saaks tulla,“ räägib Lokk.
Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist“ Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni“ – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.
17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.
Piletihind
Hinnad on samad, mis eelmisel aastal – PÖFFi põhiprogrammi pilet maksab 11 ja Just Filmi ning PÖFF Shortsi pilet 9 eurot. Festival arvestab majandusliku olukorraga ning hoiab piletihinnad muutumatuna: „Me oleme otsustanud, et jätame need hinnad samaks, sest meie publik on väga tundlik.“ PÖFF kutsub üles võimalusel annetama.
Sama põhimõte kehtib ka alafestivalidele, nagu Just ja Shorts, mille korraldajad kinnitavad: „Just ega Short ei tõsta samamoodi ühtegi hinda, sest see publik, ütleme, taskuraha on esimene, mida kärbitakse.“
PÖFF Shorts
Erilist tähelepanu pälvib tänavu PÖFF Shorts, kus Eesti filmid on tugevalt esindatud. Programmis on „pea 300 filmi, neist 40 on Eesti omad, millest 12 maailma esilinastused,“ kinnitab PÖFF Shortsi juht Mari-Liis Keevallik. Lisaks võistlevad mitmed Eesti lühifilmid Oscari kvalifikatsiooni nimel. Keevalliku sõnul on see festivalile toonud suurema tähelepanu ja rohkem osalusi: „Meile esitatakse palju rohkem filme kui varem.“
Shortsi publik kasvab iga aastaga, sest lühiformaat pakub võimalust ühe piletiga näha mitut filmi korraga: „Väga paljud mu sõbrad tulid eelmisel aastal Shortsi ja ütlesid lihtsalt, et miks ma varem ei ole käinud. Ühe piletiga saab näha kuni kümmet filmi.“
Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus 876 seanssi.
Festivali aitavad korraldada 440 vabatahtlikku ja 83 praktikanti.
Pimedate Ööde filmifestval toimub 7.–23. novembrini.
Festivali esitlevad Elisa ja Nordic Hotel Forum. Juba kümme aastat PÖFFi toetanud Elisa panustab eesti kultuuri jätkusuutlikku püsimisse, luues ja pakkudes vaatajatele kvaliteetset kodumaist audiovisuaalset toodangut ja toetades filmikunsti arengut. Nordic Hotel Forum on olnud PÖFFi külaliste koduhotelliks alates 2008. aastast, Feliks Mäguse eestvedamisel on korduvalt pälvitud ka aasta kultuurisõbra tiitel.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (1)