Esmaspäeva õhtul Eesti aja järgi kogunes Eesti kutsel New Yorgis ÜRO Julgeolekunõukogu. Julgeolekunõukogu kogunemine oli tingitud eelmise nädala intsidendist, mil kolm Vene hävituslennukit sisenesid Eesti õhuruumi tervelt 12 minutiks. Kui Eestile oli selline käik tavatu, siis mitmed esinejad meenutasid, kuidas julgeolekunõukogu kutsuti samal põhjusel – julgeolek – kokku alles kümne päeva eest. Siis olid põhjuseks Poola lennanud Vene droonid. Sinna juurde tuleb veel lisada Rumeenia õhuruumis lennanud Vene droon.
Esmaspäeval julgeolekunõukogus toimunu oli selgelt Eesti diplomaatiline võit. Eesti kui väikeriik näitas, et püüab toetuda rahvusvahelisele õigusele. Jõu näitamisele vastasime diplomaatiaga.
Võib ka öelda, et ÜROs esinemine oli välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) karjääri seni olulisim sõnavõtt, ja võib öelda sedagi, et ta sai sellega hakkama, näidates ka kaarte Vene lennukite liikumisteega. 1962. aastal näitas USA suursaadik ÜROs Adlai Stevenson sealsamas julgeolekunõukogus kaartidel, kuidas Nõukogude Liit oli paigutanud Kuubale tuumalõhkepeadega raketid. Nii nagu toona, kui Nõukogude Liit eitas rakettide olemasolu Kuubal, eitas ka Venemaa esindaja esmaspäeval Vene lennukite tungimist Eesti õhuruumi.
Tsahkna polnud esmaspäeva õhtul julgeolekunõukogus ainus sõna võtnud eestlane. Eesti jaoks oli esmaspäevane julgeolekunõukogu istung ajalooline ka selle poolest, et kõne pidas ka Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Kaja Kallas. Ehkki võib tunda rõõmu, et julgeolekunõukogus esines tervelt kaks eestlast – mis on ikkagi väga haruldane, arvestades kõiki ÜROsse kuuluvaid riike ja rahvaid –, pole kahtlust, et kui Kallase asemel olnuks mõni teise rahvuse esindaja, oleks Eesti saanud toetust nii või teisiti.