Mulle meeldib käia Euroopas ajaloolistes lahingupaikades, olgu selleks Waterloo lahingupaik (Belgias – toim) või Normandia rannik (Prantsusmaal), kus teise maailmasõja ajal oli suur dessant, ja püüda saada aru, mis seal omal ajal juhtus. Kalapüügi kõrval on see teine puhkus.
Mu kallis kaasa peab seda kõike küll kannatama, aga oleme teinud teatud kompromissid. Võtame näiteks Tannenbergi lahingupaiga (Poolas), seal on ajaloos olnud lausa kaks pöördelist lahingut. Esiteks purustati seal Saksa ordu ja hiljem purustasid Saksa väed seal Poola jõud. Minge sinna ja uudistage, võtke aega ja vaadake. Ka siis, kui teid militaarne aspekt ei huvita, võtke seda kui kohta, kus on tehtud ajalugu.
Lõpetuseks, mis on teie sõnum lugu lugenud inimestele?
Iga kodanik on oluline. Iga järvakas on oluline. Kutsun siinkohal inimesi mõtlema ka kriisiaja mõtteid, sellele, kuidas saate hakkama ja kuidas saate panustada. Ainult üheskoos oleme tugevad ja saame negatiivsele foonile vastu.
Kaitseliidu Järva malev ajab järvakate asja. Järvakate asja ei saa aga ajada ilma järvakateta. Alati ei ole kõige olulisem relv ja tääk. Nagu ütlesin, on palju teisigi kohti ja viise, kuidas panustada.
Igal inimesel on mingid oskused ja huvid, mida suunates saab leida parima rakenduse. Just nende rakenduste leidmine ja tegevuste suunamine ongi kogukondliku kaitseliidu peamine rahuaja roll. Kui leiate, et teil on see võimalik, siis leidke kaitseliit üles. Meie uksed on avatud.
AGUR KIBUR
Hariduskäik:
1991–1996 Pärnu Raeküla gümnaasium (põhikool)
1996–1999 Pärnu Hansagümnaasium (keskkool)
2000–2003 kaitseväe ühendatud õppeasutused, bakalaureus sõjalise juhtimise erialal.
Töökogemus:
Alates 2000 kuni siiani on tööandja olnud kaitsevägi
2003– 2008 teenistus rühmaülemast kompaniiülemani (Pärnu üksik-jalaväepataljon)
2008–2013 kaitseväe ühendatud õppeasutuste õppejõud
2013 kuni siiani teenistus staapides (Viru jalaväepataljon ja Toetuse väejuhatuse staap)
Alates 2025 kaitseliidu Järva maleva pealik
Välismissioon:
2007 Bosnia ja Hertsegoviina.