Finantstulemuste paranemine oli peamiselt seotud pakimahtude ja pakiteenuste müügitulu kasvuga. Kontserni pakimaht suurenes võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga 14%, ulatudes 13,0 miljoni pakini, ning müügitulu kasvas samal perioodil 13%, jõudes 38,8 miljoni euroni.

Pakiteenuste kasvu peamine allikas oli rahvusvaheline transiit, mille pakimaht suurenes 29% ja müügitulu 47%. Stabiilset kasvu näitas ka koduturg, kus pakimaht kasvas 9% ja müügitulu 10%. Koduturu kasv tuli peamiselt Leedust ja Lätist, samas kui Eestis pakimaht vähenes, mis oli seotud keerulisema majanduskeskkonna ja tarbimise vähenemisega.

Konkurents pakiteenuste turul püsis tihe kõigis kolmes Balti riigis. Mitmed ettevõtted laiendasid oma pakiautomaatide võrke ning rakendasid agressiivseid hinnastrateegiaid. Sellest hoolimata suutis kontsern säilitada turupositsiooni, suurendada mahtusid ja müügitulu ning parandada kasumlikkust.

Finantstulemuste paranemisele aitas kaasa ka kevadel rakendatud optimeerimiskava, mille eesmärk oli suurendada automatiseerimist ja vähendada üldkulusid. Tugifunktsioonide tööjõukulusid vähendati 20%. Optimeerimiskava mõju ilmneb täiel määral eeldatavalt 2026. aastal, kuna teise ja kolmanda kvartali tulemusi mõjutasid veel koondamiskulud.

Üheksa kuuga teenis kontsern 5,2 miljonit eurot puhaskasumit (koos erakordsete tuludega) võrreldes 4,4 miljoni euro suuruse puhaskahjumiga eelmise aasta samal perioodil. Kontserni korrigeeritud puhaskasum ilma ühekordsete tuludeta oli samal perioodil 0,1 miljonit eurot, mis näitab samuti märkimisväärset paranemist võrreldes eelmise aasta sama perioodi 5,5 miljoni euro suuruse korrigeeritud puhaskahjumiga.

Postiteenuste jätkusuutlikkus

Erinevalt pakiteenustest jätkasid postiteenused langustrendi. Universaalse postiteenuse maht vähenes üheksa kuu jooksul 16% ja perioodika maht 12%, mille tulemusel tekkis 3,5 miljoni euro suurune kahjum. Sarnane areng on toimunud kogu Euroopas, kus paberkirjade ja -lehtede kasutamine on pidevalt vähenemas. Postiteenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks otsivad riigid erinevaid lahendusi – näiteks Taani loobus universaalteenuse kohustusest, samas kui Leedu võimaldas pakiautomaate kasutada posti ja perioodika kandeks.

Omniva hinnangul on postiteenus Eestis endiselt vajalik ning tulevikus tuleks ühendada vähenenud mahuga posti- ja kasvava mahuga pakivõrgud. Kolmandas kvartalis alustati kogukonnaautomaatide tootmist, et luua üle-eestiline kodulähedaste automaatide võrgustik. Samuti peab ettevõte võimalikuks postiteenuste konsolideerimist Balti riikide vahel ning osaleb universaalteenuse osutaja konkursil Leedus perioodiks 2027–2035.

Juunis nimetati AS Eesti Posti nõukogu uueks esimeheks Rainer Rohtla ja nõukogu liikmeks Anna Kõuts.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare (29)