Riigikohus tagastas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esitatud kaebuse, milles EKRE nõudis e-häälte uuesti ülelugemist, teatab BNS.
Riigikohus märkis kaebust tagastades, et EKRE esitas 27. oktoobril vabariigi valimiskomisjoni kaudu riigikohtule kaebuse riigi valimisteenistuse sellise toimingu peale, mida ta ei olnud eelnevalt vaidlustanud vabariigi valimiskomisjonis.
“Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse ning kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kohaselt ei kuulu sellise kaebuse läbivaatamine riigikohtu pädevusse. Seetõttu tagastab kolleegium kaebuse läbivaatamatult,” kirjutas riigikohus oma määruses.
EKRE taotleb kohtult riigi valimisteenistuse 24. oktoobril antud vastuse õigusvastasuse tuvastamist. Lisaks nõuab EKRE, et kohus kohustaks riigi valimisteenust läbi viima kohalikel valimistel elektrooniliselt antud häälte korduslugemine.
Samuti nõuab EKRE riigikohtult esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist ning kohustama valimisteenistust säilitama kõik kohalike valimiste avalikud elektroonilised hääled, hääletamise süsteemis sisalduvad valijate isikuandmed, elektrooniliste häälte avamise võtmed ja häälte lugemisel ja süsteemi tervikluse kontrollimisel kasutatud riist- ja tarkvara. Veel nõuab EKRE kõigi valimistel osalenud erakondade ja valimisliitude esindajate ligipääsu tagamist toodud teabele kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamiseni, läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni.
EKRE taotles valimisteenistusel viia läbi e-häälte korduslugemine, mille peale riigi valimisteenistus edastas 24. oktoobril vastuse, et elektrooniliselt antud häälte korduslugemine toimub valimispäevale järgneval päeval ning et täiendavat ehk kolmandat korduslugemist seadus ette ei näe. Samuti kinnitati, et nii elektroonilise hääletamise süsteemi riist- kui ka tarkvara toimisid korrektselt.
EKRE ei nõustunud riigi valimisteenistuse vastuses esitatud selgitustega ning leiab, et esineb alus elektrooniliselt antud häälte täiendavaks korduslugemiseks ehk kolmandaks lugemiseks. “Elektrooniliste häälte lugemise käigus esines tehnilisi vigu, mis seavad kahtluse alla hääletustulemuste usaldusväärsuse. Eeltoodust tulenevalt tuleb riigi valimisteenistust kohustada läbi viima kohalikel valimistel elektrooniliselt antud häälte täiendav korduslugemine,” märkis EKRE.
“Näiteks häälte lugemise käigus tuvastati, et inimene on andud 16. oktoobril riigi valimisteenistuse valimisrakenduse kaudu hääle nii, et selle juurest puudus lisafail ajatempliga. See hääl eemaldati elektrooniliste häälte hulgast. Inimene ei saanud valimisteenistuse rakendusest oma hääle andmise kohta veateadet, mistõttu ta enam uut häält ei andnud. Tõenäoliselt võis ajatempliga lisafaili puudumise põhjuseks olla asjaolu, et e-valimiskasti haldav koguja ei saanud kontrolliks ühendust sertifitseerimiskeskusega. Väidetavalt esines elektroonilise valimise perioodil internetihäire, mis võis kirjeldatud vea tekitada. Asjaolu, et vähemalt ühe isiku hääl on valimistel kaduma läinud seoses e-valmiskasti haldava koguja internetihäire tõttu ei välista seda, et esineb ka teisi sarnaseid juhtumeid. Järelikult ei ole iga valija elektrooniliselt antud häält ei ole korrektselt valimistulemuste kindlakstegemisel arvestatud,” kirjutas EKRE.
Lisaks on erakonna hinnangul elektroonilise hääletamise kord vastuolus põhiseaduse punktiga, et valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed.
EKRE on kaevanud riigikohtusse ka valimiskomisjoni otsuse, mis otsustas erakonna kaebuse arutusele võtmata jätta ning nõuab kohalike omavalitsuste valimiste elektrooniliselt antud hääletamise tulemuste kehtetuks tunnistamist. Samuti nõuab erakond õigusevastaseks tunnistamist valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse toiminguna elektroonilise hääletamise korraldamist kohalikel valimistel.
Valimiskomisjon jättis 19. oktoobril läbi vaatamata EKRE kaebuse e-hääletamise kohta, kus EKRE taotles seoses rikkumistega elektroonilise hääletamise viivitamatut peatamist kuni puuduste kõrvaldamiseni ja seni antud kõigi elektrooniliste häälte tühistamist.
Kohtus oli arutusel ka MTÜ Ausad Valimised eestvedaja Märt Põdra kaebus, milles ta heitis valimisteenistusele ette elektroonilise hääletamise süsteemi ja kontrollrakenduse lähtekoodi õigeaegset avaldamata jätmist. Koodi ei avalikustatud enne 30. septembril toimunud proovihääletamis ja seda tehti 3. oktoobril.
Seaduse järgi tuleb lähtekood avaldada enne valimisi, mis valimisteenistuse ja valimiskomisjoni hinnangul viitab e-hääletamise algusele ehk 13. oktoobrile. Varasemat mitteavaldamist põhjendas valimisteenistus muu hulgas sellega, et koodiga tehakse pidevalt tööd ning vahepealsete versioonide avaldamine võib tekitada segadust ja ohustada valimiste usaldusväärsust.