Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ütles Delfile, et Pentagoni otsus kaugmaarakettide välja saatmiseks tuli oodatust kiiremini. „Ma loodan, et ka Trump teeb omapoolse otsuse peatselt, sest Ukrainal on neid rakette tingimata vaja,“ rõhutas ta.
Stoicescu lisas, et lisaks rakettidele on Trump teinud ka teisi Euroopat positiivselt mõjutavaid otsuseid. Näiteks on Trump rääkinud USA jätkuvast kohalolust Balti riikides ja Poolas ning kehtestanud esmakordselt pärast ametisse asumist sanktsioonid kahe Vene naftafirma Rosnefti ja Lukoili vastu.
„Need sanktsioonid on mõjusad ja vajalikud, aga peamine sõja lõpetaja oleks ainult ukrainapoolne Venemaa taristu füüsiline hävitamine,“ sõnas Stoicescu. Ta lisas, et ka Tomahawkid mängivad selles oma rolli, kuid neid ei tohiks võtta kui hõbekuuli, mis teeb Venemaal platsi puhtaks ja lõpetab sõja. „Pigem on need olulised poliitilise signaalina, mis tagavad selle, et taolisi vahendeid antaks veel pärast Ukrainale ka eurooplaste (nt. Saksamaa) poolt,“ ütles ta.
Lisaks on Stoicescu sõnul Venemaa kasutanud ka ANF-i lepinguga keelatud keskmaarakette, mille lennuulatus on kuni 5000 kilomeetrit. „See võib-olla ka üks lisategur, mis ühest küljest tingis Pentagoni-poolse otsuse Ukrainale Tomahawke anda,“ ütles ta.
Välisminister Margus Tsahkna sõnas kirjalikus vastuses Delfile, et igasugune sõjaline toetus Ukrainale on äärmiselt vajalik agressori nõrgestamiseks. Tsahkna lisas, et taoline olukord avaldab eelkõige poliitilist survet Putinile. „Trumpi hiljutine otsus kehtestada sanktsioonid Rosnefti ja Lukoili vastu koos Euroopa Liidu sanktsioonidega ning Budapesti kohtumise tühistamine on muutnud Putini selgelt närviliseks,“ ütles ta.
Tsahkna tõi välja, et 20. sanktsioonipakett on juba ettevalmistamisel ning külmutatud Venemaa varad tuleb rakendada Ukraina toetuseks, et pakkuda ukrainlastele veelgi suuremat abi.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare