Paavst Leo XIV, kes valiti 8. mail 2025, on tuntud oma hooliva ja ühendava juhtimise poolest. Eesti katoliku kogukonna jaoks tähendas see palverännak võimalust süvendada usku, kogeda vaimset uuendust ning kinnitada ühendust kogu universaalse kirikuga. Audientsil osalesid erinevas vanuses katoliiklasi: palju noori, olid pered, mitmed vaimulikud, ning lisaks katoliiklastele teiste kristlike konfessioonide liikmed.
Võtsime vastu Paavst Leod eesti rahvalauluga, «Ma tänan sind». Nii, et Pühale Isale sai kohe selgeks, et eesti rahvas on laulurahvas. See üllatas teda ja meeldis talle. Teised grupid võtavad teda vastu aplausiga, Eesti grupp aga lauluga. Laulu ajal ta leidis aega tervitada mõningaid inimesi, nende seas noor neiu, kes oli ratastoolis. Ta õnnistas isalikult seda perekonda. Sellele järgnes paavsti kõne Eesti palveränduritele. Seda tasub kindlasti rahulikult ja aeglaselt lugeda ja levib juba erinevates kanalites. Aga mulle meeldisid eriti mõned momendid, eriti see, kuidas paavst, vihjates Eduard Profittlich’i õndsakskuulutamisele, rääkis kuidas meie oikumeeniline tunnistus, on täielik vastand vihale. See rõhutab väga hästi, kuidas oikumeenia ei ole mingi mäng, mida mängivad kristlased, kui nad omavahel kokku saavad, vaid täidab väga olulist ühiskondlikku funktsiooni. Meie ajal, kus sageli paistab, et rahu taganeb viha eest on oikumeenia ja koostöö kristlaste vahel parim vastand vihale. Vähemalt esimese asjana tõi selle välja paavst Leo eestlastega kohtumisel.