„Nagu Ameerikas öeldakse, pettus peab olema usutavuse piirides ja keegi ei usuks seekord, kui Reformierakond saaks pööraselt e-hääli. Eriti olukorras, kus ligi pool elanikkonnast ei usalda e-valimisi. Meil ei võidelda ausat võitlust,“ lisas Helme.

14. oktoobri Facebooki postituses väitis Helme veel: „Täiesti selge on, et läbi viidavad e-valimised ei ole turvalised, ei ole korraldatud valimisteenistuse enda turvaprotokolli järgides ja ei vasta ka puhtformaalselt seaduses kehtivatele nõuetele. On täiesti skandaalne, et see ei ole skandaal!“

Kas on tõendeid, et e-valimised on pettus?

Helme väidab, et e-valimised on valimiste korraldaja poolt organiseeritud mastaapne pettus. Mingeid tõendeid ta väitele postituses ei esitanud. Seni pole ühtegi sõltumatut allikat või tõendit, mis viitaks valimispettusele.

Möödunud aasta septembris kutsus Arvo Aller (EKRE) Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) tegema analüüsi e-valimiste õigusraamistikule. OSCE on vaadelnud Eesti valimisi alates 1995. aastast, sealhulgas e-valimisi vähemalt 2007. aastast saati.

EKRE korraldas sel suvel raporti tuules e-valimiste vastase teavituskampaania ja levitas valeinfot, et Eesti e-valimised ei vasta rahvusvahelisele standardile. Oktoobris väitis Helme, et e-valimised ei vasta seaduses kehtivatele nõuetele.

Rahvusvahelistele standarditele vastavuse kohta tõi OSCE/ODIHRi raporti ekspertgrupp 2023. aasta Eesti riigikogu valimiste vaatluse põhjal välja, et „õiguslik raamistik moodustab tugeva aluse demokraatlike valimiste läbiviimiseks, olles kooskõlas rahvusvaheliste standarditega“. Delfi kirjutas sellest juba suvel ja lükkas poliitikute toonased valeväited ümber.

Samuti väitis Helme, et e-valimised pole turvalised. Samas artiklis kirjutas Delfi, et raportis märgitakse, et e-valimistel on Eestis suhteliselt kõrge avalik usaldus ning 2023. aasta valimiste e-hääletuse protsess oli korraldatud „professionaalselt ja läbipaistvalt, pöörates piisavat tähelepanu süsteemi täpsusele ja turvalisusele, kuigi esines ka mõningaid tehnilisi probleeme“.

Helme sõnul said tänavu igasuguse loogika vastaselt hääli Parempoolsed, Sotsiaaldemokraadid ja valimisliidud. Pole teada, millise loogika alusel Helme sellise järelduse teeb. Riigi valimisteenistus lükkas Faktikontrolliga rääkides tagasi Helme väited, mis seavad kahtluse alla e-hääletamise usaldusväärsuse ja valimistulemuste legitiimsuse.

Valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ütles Delfile, et süüdistused, mis põhinevad oletustel või spekulatsioonidel, kahjustavad demokraatlikku protsessi ja valijate usaldust ning riigi valimisteenistus kutsub üles lähtuma faktidest ning austama valijate tahet.

„Kõik e-hääletamisega seotud toimingud on läbi viidud vastavalt kehtivatele seadustele ja turvaprotokollidele, mille täitmist on kontrollinud sõltumatud audiitorid. Elektroonilised hääled salvestatakse turvaümbrikus ning nende töötlemine on kontrollitav ja jälgitav,“ ütles Koitmäe.

„Valimistulemused peegeldavad valijate tegelikke eelistusi. 2025. aasta kohalikel valimistel saavutasid tugeva tulemuse mitmed valimisliidud ja uued erakonnad, mis kinnitab, et e-hääletamise süsteem ei soosi ühtegi poliitilist jõudu,“ sõnas Koitmäe.

Koitmäe rõhutas, et audiitori kontroll näitas, et e-hääli ei ole lisatud, kustutatud ega muudetud ja e-häälte ülelugemine oli avalik sündmus, mille juures olid lisaks audiitoritele ka vabatahtlikud vaatlejad.

KOV valimise 2025. aasta elektroonilise hääletamise toimingute auditist selgub samuti, et krüptogrammide kontroll läbiti edukalt. See näitas, et anonümiseeritud, pabersedeliga ülehääletanute ja korduvhääletanute krüptogrammid sisaldusid riigi valimisteenistusele üle antud e-valimiskastis ja krüptogramme ei ole lisatud, muudetud, vahetatud või kustutatud.

Helme väitis postituses, et ligi pool Eesti elanikkonnast ei usalda täielikult või üldse e-valimisi. Ekspress on varem kirjutanud, et Riigikantselei seireuuringutest selgub, et e-valimisi ei usalda 2025. aasta septembris 29 protsenti ja pigem ei usalda 13 protsenti elanikest. Kokku seega ei usalda või pigem ei usalda e-valimisi 42 protsenti.

EKRE on esitanud mitu kaebust

18. oktoobri Facebooki postituses väidab Helme, et EKRE on esitanud nii valimisnädalal kui ka pärast valimisi mitu kaebust Valimiskomisjonile nõudmisega tühistada e-hääletus, sest valimisteenistus ehk valimiste korraldaja on Helme sõnul rikkunud enda poolt kehtestatud turvareegleid, mis peaks tagama e-hääletuse usaldusväärsuse.

19. oktoobril avaldas Vabariigi Valimiskomisjon otsuse, milles on kirjas, et Martin Helme kaebused jäetakse läbi vaatamata.

Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe kinnitas Faktikontrollile, et EKRE esitas valimiskomisjonile taotluse e-häälte kolmandaks ülelugemiseks ja ka 27. oktoobril kaebuse riigikohtusse.

Riigikohtu lahendis on kirjas, et EKRE esitas kaebuse Riigikohtule riigi valimisteenistuse sellise toimingu peale, mida polnud eelnevalt vaidlustanud Vabariigi Valimiskomisjonis. Lahendis on kirjas, et sellise kaebuse läbivaatamine ei kuulu Riigikohtu pädevusse ja kolleegium tagastab seetõttu kaebuse läbivaatamatult.

MTÜ Ausad valimised juhatuse liige ja digiõiguste aktivist Märt Põder, kelle artikleid ja sõnavõtte EKRE oma portaalis Uued Uudised refereerib, on Eesti Päevalehes kirjutatud arvamusartiklis seadnud kahtluse alla e-hääletamise süsteemi usaldusväärsuse. 3. oktoobril esitas Põder Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles vaidlustas elektroonilise hääletamise süsteemi ja kontrollrakenduse lähtekoodi avalikustamata jätmise enne 30. septembril toimunud proovihääletamist.

Riigikohus rahuldas Märt Põdra kaebuse ja tunnistas õigusvastaseks selle, et riigi valimisteenistus ei avalikustanud elektroonilise hääletamise süsteemi ja kontrollrakenduse lähtekoodi enne proovihääletuse algust.

Samas pole kohtu hinnangul alust arvata, et viivitus lähtekoodi avaldamisel oleks võinud mõjutada proovihääletuse tulemust ja elektroonilise hääletamise õiguspärasust.

Sarnast valeinfot levitab EKRE-st veel näiteks Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja erinevad EKRE Facebooki grupid nagu „EKRE TALLINN,“ „EKRE VÕIMULE“ jne. Samuti Eesti Rahvuslaste ja Konservatiivide nimekirjas kandideerinud Mike Calamus, Edmond Penu jt. Venemeelse Plaan B valimisliidu esimehest Andro Roosist oleme juba varem kirjutanud.

Otsus: vale. Seni pole ühtegi sõltumatut tõendit, mis viitaks sellele, et „e-valimised on mastaapne valimispettus“. Samuti pole Helme oma väidetele tõendeid esitanud. OSCE/ODIHRi raporti kohaselt on Eesti e-valimised rahvusvahelistele standarditele vastavad. Valimisteenistus on tagasi lükanud väited, mis seavad kahtluse alla e-valimiste usaldusväärsuse.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare (530)