UBC Okanagani Irving K. Barberi teadusfakulteedi adjunktprofessori Mir Faizali ja tema rahvusvaheliste koostööpartnerite sõnul muudab reaalsuse struktuur simulatsiooni võimatuks. Nende töö näitab, et ükski arvuti, olenemata sellest, kui arenenud see on, ei suudaks kunagi reprodutseerida universumi toimimist.
Nende uurimistöö läheb kaugemale simulatsiooniteooria ümberlükkamisest. See viitab sellele, et reaalsus põhineb arusaamal, mida ei saa taandada arvutusreeglitele või algoritmidele.
Teadlased lähenesid simulatsiooni küsimusele pigem matemaatika ja füüsika kui filosoofia kaudu. Nad uurisid, kas universumit reguleerivaid seadusi oleks teoreetiliselt võimalik arvutisüsteemiga taasesitada.
„On väidetud, et universumit oleks võimalik simuleerida,“ ütleb Faizal. „Kui selline simulatsioon oleks võimalik, võiks simuleeritud universum ise tekitada elu, mis omakorda võiks luua omaenda simulatsiooni. See rekursiivne võimalus muudab väga ebatõenäoliseks, et meie universum on originaalne, mitte teise simulatsiooni sees olev simulatsioon.“
Ta selgitab, et varem peeti seda küsimust teaduse jaoks liiga keeruliseks. „Kuid meie viimased uuringud on näidanud, et tegelikult on seda võimalik teaduslikult uurida.“
Kaasaegne füüsika näeb reaalsust juba millegi enamana kui vaid tahke ainena. Kvantgravitatsioon, uusim raamistik, mis ühendab relatiivsusteooria ja kvantmehaanika, väidab, et isegi aeg ja ruum ei ole fundamentaalsed. Need tekivad millestki sügavamast: puhtast informatsioonist.
Selleks, et testida, kas seda informatsiooni alust on võimalik simuleerida, tugines meeskond matemaatilistele põhimõtetele, sealhulgas Gödeli mittetäielikkuse teoreemile. See teoreem väidab, et igas loogilises süsteemis on alati tõeseid väiteid, mida selle süsteemi raames ei ole võimalik tõestada.
Faizal ütleb, et sama piirang kehtib ka füüsikas. „Oleme näidanud, et kvantgravitatsiooni arvutusliku teooria abil on võimatu kirjeldada füüsilise reaalsuse kõiki aspekte,“ selgitab ta. „Seega ei ole võimalik arvutuste abil tuletada füüsiliselt täielikku ja järjepidevat kõikehõlmavat teooriat.“
Ta lisab, et reaalsuse täielikuks kirjeldamiseks on vaja nn mittealgoritmilist arusaamist, mida ei ole võimalik arvutiprotsessiga saavutada.
Kuid kas universumi enda sügavamat „informatsiooni“ oleks võimalik simuleerida? Teadlased väidavad, et isegi see on võimatu.
„Tuginedes puudulikkuse ja määratlematusega seotud matemaatilistele teoreemidele, näitame, et täielikult järjepidevat ja terviklikku reaalsuse kirjeldust ei ole võimalik saavutada ainult arvutuste abil,“ ütleb Faizal. „See nõuab mittealgoritmilist arusaamist, mis on oma olemuselt väljaspool algoritmilist arvutamist ja seetõttu ei ole simuleeritav. Seega ei saa see universum olla simulatsioon.“
Kaasautor Lawrence M. Krauss ütleb, et see avastus muudab meie arusaama füüsikaseadustest. „Füüsika põhiseadused ei saa olla ruumi ja aja piires, sest need loovad ruumi ja aja,“ märgib ta. „Täielik ja järjepidev reaalsuse kirjeldus nõuab midagi sügavamat – arusaamist, mida nimetatakse mittealgoritmiliseks arusaamiseks.“
Faizal järeldab, et iga simuleeritud maailm peab järgima programmeeritud reegleid. „Kuna aga reaalsuse põhitasand põhineb mittealgoritmilisel arusaamisel, ei saa universum olla ega saagi kunagi olla simulatsioon,“ ütleb ta.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (11)