Riik plaanib muuta kergliikuritega seonduvaid reegleid. Sel nädalal toimunud liikluskomisjonis oli näiteks arutlusel ettepanek keelata alla kümneaastastel elektritõukeratastega sõitmine. Politsei hinnangul tuleks kaaluda liiga võimsate kergliikurite müügi piiramist.
Elektriliste tõukeratastega on olnud probleeme nende tänavatele jõudmisest alates. Kui alguses külvasid segadust renditõukerattad, siis nüüd on suurem mure isklike kergliikuritega, mis pahatihti ületavad märkimisväärselt linnas lubatud sõidukiirust, 25 kilomeetrit tunnis.
“Igasuguseid kergliikureid on tulnud niivõrd palju tänavatele, ja küsimus ei ole enam ainult Tallinnas ja Tartus. On teised kohad, kus ohtlikkus on oluliselt tõusnud ja sellepärast ongi vaja ilmselt uued reeglid luua,” lausus kliimaminister Kuldar Leis (Reformierakond).
Ühe võimaliku uue piiranguna oli liikluskomisjonis laual ettepanek kergliikurijuhtidele vanusealampiiri kehtestamine 10. eluaastast, mis kehtiks kõikjal, olenemata sellest, kas sõidetakse kõnniteel, jalgratta- või sõiduteel. Ka kaalutakse 10- kuni14-aastastele elektritõukerattaga sõitjatele jalgrattaeksami kohustuslikuks tegemist. Leis põhjendab just lastele suunatud uusi reegleid nii.
“Täiskasvanutega õnnetuste hulk ei ole suurenenud, kuigi kergliikureid on juurde tulnud, aga just 7- kuni 14-aastaste ja ka 15 kuni 17-aastastega on õnnetuste arv tõusnud ja sel aastal (on toimunud) lausa 45 õnnetust rohkem,” ütles Leis.
Politsei jaoks on viimase poolteise aasta jooksul kujunenud kõige suuremaks probleemiks elektrilised mootorrattad, mille kiirus võib küündida 100 kilomeetrini tunnis ja millega avalikel teedel sõita ei tohi.
“On Talaria nende nimi või mingisugused teistsugused, mida vabalt täna Eestis müüakse. Lapsevanemad neid ostavad ja noored kasutavad. Tallinna ümbruses Viimsi, Peetri, Rae valla, Saku, Saue kandis on päris suured mured,” lausus politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalve juht Taavi Kirss.
Kuigi neid mootorrattaid reklaamitakse kui mugavat vahendit koolis käimiseks, tuleks Kirsi sõnul tõsta nii lapsevanemate kui ka müüjate teadlikkust, et sellised sõidukid laste kätte ei jõuaks.
“Kolmas asi on selle juures politsei vaates, et neid sõidukeid oleks võimalik konfiskeerida, käest ära võtta, kui need on ohuks inimestele ja kogukondadele,” märkis Kirss.
Liikluskindlustusfondi vaates on suureks probleemiks see, et paljudel kergliikuritel puudub eelmise aasta lõpust kehtima hakanud kohustuslik liikluskindlustus.
“Kindlustuseta õnnetusi oli peatselt lõppeval hooajal alla 20, aga kõige suurem kahju neist oli üle 33 000 euro,” ütles liikluskindlustusfondi juhatuse liige Lauri Pottsepp.
Kõige tüüpilisem õnnetus on, kui elektritõukerattaga sõidetakse vastu autot ning tõukerattur saab ise viga.
Uued reeglid kergliikuritele loodetakse paika panna järgmiseks kevadeks.