„Raamatute kirjutamisse jäi mul kahetsusväärne kümne aasta pikkune paus, mille vältel on korduvalt hüpoteetiliselt küsitud: kellega sa tahaksid elulooraamatut teha? Ja mina olen sekunditki mõtlemata alati vastanud: „Loomulikult Olav Ehalaga!“ Universum võttis seda koputust kuulda,“ sõnab raamatu autor Helen Eelrand, kes täna ka Ehalaga esitlusel pikema intervjuu tegi.
Olav Ehala raamatuesitlusFoto: Robin Roots
Autor tõdeb, et antud raamatu kirjutamine oli väga eriline kogemus, kuna Olav Ehala ja teda ümbritsevad inimesed ongi headuse kehastused. „ Nii raamatu peategelane kui teda ümbritsevad soojad, südamlikud ja intelligentsed inimesed päästsid minu usu inimkonda. Olen pisarateni tänulik,“ sõnab Eelrand.
Olav Ehala raamatuesitlusFoto: Robin Roots
„Olku – jääv meile päike“ on sõnastanud oma hea sõbra olemuse luuletaja Leelo Tungal. „Kuigi Olav Ehala ise muigab, et „Laulus inimlikkuses“ on Leelo ta laulu sisse kirjutanud fraasis „kiilaspea on karm, kuid siiras“, ei leia sellest raamatus ühtki inimest, kes näeks põhjust juba koolieas Olku hüüdnime pälvinud päikeselast iseloomustada sõnaga „karm“. Ka peategelasel endal läheb keeruliseks, kui ta peab meenutama, kas või kellega tal üldse elu jooksul vastandumisi on tekkinud,“ kirjutab Eelrand raamatu eessõnas. Seda haruldast annet, mille nimi on inimlikkus seletabki Ehala raamatus lahti. Ka lähedastel kaasteelistel on üht-teist naljakat, südamlikku ning teinekord ka pöörast lisada. Tsiteerides Ivo Linnat: „Eesti rahvas peaks olema tänulik, et meil niisugune geenius siin sahmerdab.“