Inimesi, kellele Viimsi uus planeering tuska teeb, on teisigi. „Kümneid,“ nentis loo autor Sulev Vedler Ekspressi podcastis.
Omalaadne asjaajamine
Vedler kirjeldas saates, kuidas Viimsi üldplaneeringu arutelud on toimunud huvitavatel aegadel. „Üks [toimus] vahetult enne jõule, teine enne jaanipäeva reede õhtupoolikul ehk just sellisel ajal, kus inimestel nagu ei tohiks eriti palju aega olla.“ Sellised käigud tekitavad küsimuse, kas elanikele üldse taheti anda võimalust sisuliselt kaasa rääkida. Tõsi, rahvast nendel kohtumistel oli ja emotsioonid olid laes.
Osa viimsilasi toetab vallavalitsuse soovi hoida piirkond võimalikult rohelisena. Teised aga tunnevad, et nende õigusi oma maaga tegutseda piiratakse põhjendamatult.
Ideoloogia või pragmaatika?
Kas vallavalitsuse motiivid on siiralt keskkonnasõbralikud või pigem pragmaatilised? „Osaliselt on see ideoloogia. Mida rikkam vald, seda rohkem tahetakse loodust kaitsta,“ sõnas Vedler. Tema sõnul on toimuv ka loomulik areng – kui esmased vajadused on rahuldatud, pööratakse rohkem tähelepanu keskkonnale.
Samas viitab ta ka võimalikule vastuolule: „Need, kes mäletavad, milline Viimsi oli varem – põllud ja metsad –, tahavad seda säilitada. Aga teised tahavad sellest kõigest osa saada. See ongi kokkupõrge vanade ja uute tulijate vahel.“
Mitte ainult Viimsis
Vedleri märkis, et Viimsi kaasus pole erandlik. „See puudutab kõiki Eesti omavalitsusi, kus paljudes tehakse uusi üldplaneeringuid,“ rõhutas ta. Pärast Viimsi loo avaldamist hakkaski ta saama kirju ka teiste omavalitsuste elanikelt.
„Et tulge vaadake, mis meil üldse toimub – et see, mis Viimsis on, see on selline hale asi,“ refereeris ta pöördumisi. Vedleri sõnul paistab mitmest kaasusest silma, et mõningatele ametitele on suur võim kätte antud ning seda kiputakse kohati ka kuritarvitama.
Lähemalt kuula juba Ekspressi podcastist!
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (1)