Sotsiaalministeerium otsustas rehabilitatsioonisüsteemi muudatused kolmveerand aastat edasi lükata. Kuna sotsiaalkindlustusameti infosüsteemid on vananenud, läheb senise olukorra säilitamine riigile maksma vähemalt 40 000 eurot.
Sotsiaalministeerium tuli suvel välja mahuka reformipaketiga, mis näeb ette tuua sotsiaal- ja tervishoiusüsteem ühise katuse alla tuua, et niiviisi abivajajate elu lihtsamaks muuta.
Üks osa sellest plaanist puudutas ka sotsiaalset rehabilitatsiooni. Rehabilitatsiooniasutused on nimelt tegutsenud juba mõnda aega teadmises, et nad saavad senisel kujul jätkata kuni ülejärgmise aasta alguseni.
2027. aastast edasi aga enam mitte, sest siis tuleks sotsiaalse rehabilitatsiooni asemele juba mõni uus süsteem.
Kuna sotsiaalministeeriumi suvine reformipakett sai huvirühmadelt tugevat kriitikat, otsustas ministeerium nüüd reformi kolmveerand aastat edasi lükata. Uue plaani järgi kaoks sotsiaalne rehabilitatsioon senisel kujul 2027. aasta sügisest.
Riigile läheb see reformi edasi lükkamine maksma aga vähemalt 40 000 eurot. Nimelt kasutab sotsiaalkindlustusamet osaliselt endiselt mitukümmend aastat vana infosüsteemi SKAIS 1, mille edasiarendamine on kallis ja vaevaline.
Riik lootis, et kõik sotsiaalse rehabilitatsiooniga seonduv saab nüüd viidud hoopis uuele tehnoloogilisele platvormile. Otsus kogu reform edasi lükata muutis aga olukorda.
“Tuues paralleeli sellise lihtsalt arusaadava asjaga, siis me oleme kõik tänapäeval harjunud nutitelefonidega, aga kui sa kasutada Nokia 3310, siis sinna rakendusi peale laadida on sisuliselt võimatu. Meie olukord küll nii nutune ei ole, aga selge on see, et igasugune arendus ja uuendus toob kaasa riskid,” selgitas sotsiaalkindlustusameti erivajadustega inimeste heaolu osakonna juhataja Leila Lahtvee.
Sotsiaalministeerium arvestab, et praeguse süsteemiga jätkatakse kaks aastat. Pärast seda loodetakse minna edasi juba reformitud kujul, kus sotsiaalne rehabilitatsioon on integreeritud tervishoiusüsteemi.
Delfi kirjutas, kuidas ministeerium on võtnud juba ka rahalisi kohustusi, hakates koolitama uues süsteemis ette nähtud tervisejuhte.
See, et mingi uus süsteem üldse tuleb, ei ole tegelikult aga üldse kindel. Reformiplaan ei ole jõudnud praeguseks üldse nii kaugelegi, et oleks valminud konkreetne eelnõu, rääkimata valitsuse või riigikogu heakskiidust.
Sotsiaalministeeriumi laste heaolu teenuste poliitika juht Brit Tammiste rääkis, et tegelikult on reformi ette valmistatud aga juba mitu aastat.
“Loomulikult järgneb õigusloome protsess, eelnõu koostamine ja see omakorda ka näitab, et kuidas see plaan edeneb. Päris lõplikult saab muudatuste jõustumisest rääkida eeskätt siis, kui ka õigusloome protsess on läbitud, aga sellise ühese sihi oleme küll võtnud,” ütles Tammiste.