Keskkonnaametis on töös must-toonekure kaitse tegevuskava, mis erineb omajagu varem kinnitatud liigikaitse tegevuskavadest. Tõesti, amet on oma fookust kohendanud. Tõhusad kaitsemeetmed ja ekspertide hinnangud on olnud liigikaitse tegevuskavades alati aukohal ja nii ka jääb, ent värske must-toonekure kava näitab suunda ning püstitab lisaks eesmärgi ka ausamast ja läbipaistvamast looduskaitsest, kirjutab Rainer Vakra.
Paneme end ühe mehe, Mardi kingadesse. Mart on loodust armastav inimene, enam-vähem nii nagu suurem osa eestlasi. Kujutleme, et ta elab maal, esivanematelt päritud metsade keskel. 2004. aastal sai Mart noore mehena keskkonnaametilt kirja: hea maaomanik, oleme leidnud teie maalt must-toonekure pesa. See on küll kasutuseta, aga et must-toonekurg on I kategooria kaitsealune liik, võtame pesapaiga ikkagi kaitse alla, võib-olla tuleb lind veel tagasi.
Selles metsas enam raieõiguse müük kõne alla ei tule. Tegelikult ei tohi Mart sealt ka ise endale küttepuid võtta, tormimurdu raiuda või isegi niisama jalutama minna, sest inimpelgliku linnu kaitseks kehtivad ka liikumispiirangud.
Nüüd oleme aastas 2025. Mardi juustes leidub juba hõbedat, ta on vahepeal saanud isaks ning poiss on juba suureks sirgunud ja kodust väljagi kolinud. Lind ei ole aga vahepeal tagasi tulnud. Pesa kukkus puu otsast alla juba enne, kui Mardi poeg läks lasteaeda. Ometi ei tohi Mart ega tema vahepeal meheks sirgunud poeg ikka veel oma maale marjule minna. Mis siis, et inimpelglikku lindu pole selles paigas 21 aastat nähtud.
Kas kõlab õiglaselt?
Muidugi ei ole piirangud tegelikult seatud asja ees, teist taga ja metsatukka pole kahekümneks aastaks lihtsalt kaitse alla unustatud.
Asjal on tegelikult mõte sees, kuna pesa leidmine 2004. aastal tähendab, et elupaiga suhtes väga nõudlik must-toonekurg on kunagi selle koha sobilikuks pesitsuspaigaks tunnistanud. Järelikult on seal olemas vajalikud tingimused puhuks, kui uus kurepaar pesapaika otsib.
Selleks, et liigi arvukus saaks taastuda, on tarvis ka vabu elu- ja pesitsuspaiku, mida hõivata. Pealegi on must-toonekurg looduskaitse katusliik, talle sobilikud tingimused vanades puutumatutes metsades on vaikimisi samal ajal väärtuslikud elupaigad veel kümnetele liikidele. Ent kas Mart seda ka nii näeb?
Läbipaistev looduskaitse kui looduskaitse tagatis
Must-toonekurg vajab kindlasti tõhusat kaitset, selle pärast ongi keskkonnaamet ette võtnud kaitse tegevuskava uuendamise. Ent kuitahes ranged või hoopis väga ulatuslikud piirangud ei too tulemust, kui inimesed neist reeglitest lugu ei pea ja neid ei järgi. Regulatsioon saab olla tõhus ainult siis, kui see on ka mõistetav, usutav ja mõjub põhjendatult ja õiglaselt.
Seetõttu oleme avanud must-toonekure kaitse tegevuskavas arutelu selle üle, kas pikalt kasutuseta pesapaik peaks jääma kaitse alla kui pesapaik. Kui soovime seal tegelikult must-toonekure nime taga kaitsta muid vana metsa väärtusi, siis peaksimegi nii ütlema.
Siis saab ka Mart oma maal asuvate harulduste üle uhkust tunda ja end auga looduskaitsjaks pidada, kuna ta teab, kelle kaitseks tema maal piirangud on. Ja et need väärtused seal ka päriselt olemas on. Ühiskonnas, kus looduskaitse teemalised arvamused järjest jõulisemat polariseeruvad, on aus ja tulemusega seostatavad looduskaitsevõtted hädavajalik kapital, et teha looduskaitset maaomanikega koos, mitte üle nende pea.
“Tahame kaaluda üksikutel juhtudel kaitse leevendamist eramaadel, kus kurge pole olnud aastakümneid ja muid loodusväärtuseid napilt.”
Uus must-toonekure kaitse tegevuskava kavand pole kunagi ette näinud kaitse kaotamist riigimetsades. Loomulikult jäävad kasutuses olevad pesitsuspaigad ja kurele sobivad elupaigad kaitse alla kõikjal üle Eesti ja seda ka eramaadel. Küll tahame kaaluda üksikutel juhtudel kaitse leevendamist eramaadel, kus kurge pole olnud aastakümneid ja muid loodusväärtuseid napilt.
Toome must-toonekure tagasi
Tänavu pesitses must-toonekurg Eestis 15 pesal. Kui võtta arvesse ka pesad, mille oli hõivanud üksikud, kaaslaseta must-toonekured, on meil praegu üle Eesti 30 asustatud pesapaika, viimase aastakümne jooksul kokku on nähtud kurge 60 pesapaigas. Kaitse alla on samal ajal võetud üle 200 pesakoha. Uus kava avab võimaluse inventeerida ja teha uued, tegelikult looduses leiduvatest väärtustest lähtuvad kaitse alla võtmise või piirangute leevendamise otsused 22 pesakohas.
Pelgalt võimalikult paljude, sealhulgas aastakümneid kasutuseta pesitsuspaikade range kaitse must-toonekurge Eestisse tagasi ei too. Tegeleda tuleb ka muude survetegurite, näiteks toitumisalade parendamisega ja nende teemadega uus kaitse tegevuskava tegelebki.
Uus kava ei ole veel vastu võetud. Äsja lõppes kava avalik väljapanek, mille käigus sai ettepanekuid teha igaüks. Praegu käib välja pakutud plaanidele saadud tagasiside ning ettepanekute analüüs nii majas sees kui väljast kaasatud ekspertidega. Pikaajaline eesmärk on, et Eestis pesitseks taas vähemalt sada must-toonekure paari, kuid tahame teha seda nii, et iga kaitsemeede on ka kõrvalt vaadates arusaadav ja põhjendatud.
Uus kava ei ole veel vastu võetud ja valmib keskkonnaameti eestvõttel koostöös paljude osaliste, seal hulgas Kotkaklubiga. Aitäh kõigile, kes on kaasa mõelnud ja panustanud!