Tänavu on Eesti turbaliidu andmetel jõutud koguda vaid veerand tavapärasest turbatoodangust, ehkki tootmishooaeg on lõpusirgel. Liit prognoosib, et turul tekkinud puudujääk viib kasvusubstraatide hinna üles ja see omakorda võib kergitada köögiviljade hindu Eesti poelettidel.
Turbaliit saatis sel nädalal kliimaministeeriumile pöördumise, kus teatas, et Eesti maakasutussektor on tänavu seisnud silmitsi erakordselt keeruliste ilmastikuoludega nagu pikenenud vihmaperioodid, sagedased tormid ja tavatud temperatuurikõikumised.
Mure puudutab ka turbatootjaid. Nimelt on turbaliidu liikmete andmetel jõutud sellel aastal tavapärasest toodangust vaid 25 protsenti koguda, kuid tootmishooaja lõpp on peaaegu käes.
“Turvast varutakse väärindamiseks peamiselt suvekuudel, kui ilm on kuiv. Kuna hooaja algus oli jahe ja vihmane, ei kuivanud turvas lihtsalt piisavalt ära, et seda saaks kaevandada,” selgitas ERA Valduse AS-i juht Allar Peek.
Kuigi edasised nädalad tulevad eeldatavasti kuivemad, ei ole Peegi sõnul võimatu, et Eestis saab kasvusubstraadiks sobiv turvas otsa. Suure osa Eestis toodetava kurgi, tomati, salati ja muu sellise kasvatamiseks kasutatakse aga just kasvusubstraati.
Nurme Turba müügijuht Riko Kivimäe ütles, et turbapuudus mõjutab tuleval aastal ka toidu hindu, sest ilma turbata on väga keeruline tagada köögiviljade ja marjade tootmist, rääkimata taskukohase hinnaga tarbijateni jõudmist.
Eesti aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin rääkis ERR-ile, et kasvusubstraatidele ei ole köögiviljakasvatuses alternatiive ning need on selleks hädavajalikud.
“Ei ole väga õnnestunud lahendusi. Kuna turvas on fossiilne ehk tema varud saavad mingil hetkel otsa ja ametnikud nimetavad turbakaevandamist keskkonnavaenulikuks tegevuseks, siis paljudes maades päris suur hulk teadlasi tegeleb turbale asendaja otsimisega,” rääkis Strastin.
“On proovitud igasugu asju, näiteks kookoskiudu, kus saaks taimi kasvatada, aga siiamaani pole need väga edukad olnud, tõsist alternatiivi pole turbale leitud,” lisas ta.
Kust hakkavad Eesti köögiviljakasvatajad kasvusubstraate hankima, kui neid Eestis ei jätku, ei osanud ta öelda, sest kokkuleppeid teevad tootjad iga ettevõttega eraldi. Kui aga kasvusubstraati napib ja selle hind kallineb, mõjutab see köögiviljade hinda, nii nagu iga teise sisendi kallinemine ja maksumuudatused.
“Keegi peab selle lõpuks kinni maksma, eks ta jõuab lõpuks jälle tarbijani,” tõdes Strastin.
Ta märkis, et küsimus on selles, kui palju hinnatõusust saab tarbijatele üle kanda ning seda peab iga tootja ise tunnetama, sest kui kartulikilo hinnaks panna viis-kuus eurot, tekib küsimus, kes seda ostab.
Naaberriikides on samuti kehv seis
Turbatootjate sõnul on seis kehv ka naaberriikides, näiteks Lätis on samasugune olukord nagu Eestis ning tootmismahud on tavalisest väiksemad ka Leedus ja Soomes. Venemaa ja Valgevene turba kasutamine ei tule kõne alla sõja ega Euroopa sanktsioonide tõttu.
Turbaliidu andmetel ekspordib Eesti turbasektor üle 95 protsendi kasvusubstraatidest, täites sellega üle 10 protsendi kogu maailma turbapõhiste kasvualuste vajadusest.
Puudujääk turul on juba praeguseks tunduvalt kasvusubstraatide hinda tõstnud ja mõjutab otseselt taimse toidu hinda.
“Pöördume palvega, et riik hindaks tekkinud olukorda erakorralisena kogu maakasutussektorile, sealhulgas turbatootjatele,” seisis turbaliidu pöördumises, millele ministeerium peab vastama hiljemalt 2. oktoobril.
Eelmisel aastal toodeti Eestis 900 000 tonni turvast. Turbatootmisega on otseselt ja kaudselt seotud umbes 2000 inimest ning turbaliidu andmetel loodab enamik ettevõtteid küll töökohad säilitada, kuid siiski on esimesed koondamised juba aset leidnud.