Suvel jõustunud seadusemuudatus annab elektrimüüjatele võimaluse liiga hõlpsasti hinda tõsta ja seetõttu pole tasakaal tarbijate ja kauplejate suhetes enam paigas, ütles õiguskantsler Ülle Madise.
Tänavu juunis jõustus elektrituruseaduse muudatus, mille eesmärk oli anda elektrimüüjatele õigus muuta ühepoolselt lepingut, et arvele oleks võimalik lisada sagedusreservide kulu.
“Riigikogu tehtud seadusemuudatus oli mõeldud selleks, et ka fikseeritud hinnale oleks võimalik lisada sagedusreservi hoidmise tasu. Paraku sai sätte sõnastus niivõrd lai, et andis müüjale õiguse tõsta ühepoolselt hinda mistahes õigusakti muudatuse korral. Nõnda läks tarbija ja müüja õiguste tasakaal paigast,” teatas Ülle Madise kliimaminister Andres Sutile saadetud kirjas.
Ta tõi välja, et eelnõu seletuskirjas leiduva põhjenduse kohaselt sooviti seadust täpsustada ja õigusselgemaks muuta, kuid pole selgitatud, miks on vaja anda
elektrimüüjatele ühtäkki ühepoolne lepingu muutmise õigus, rääkimata sellest, et oleks analüüsitud lepinguvabadusse sekkumise proportsionaalsust.
Uuendatud sätetele tuginedes on osa elektrimüüjaid muutnud tähtajalisi fikseeritud hinnaga elektrilepinguid, jättes juulist jõustunud käibemaksutõusu tarbija kanda.
Vaidlused selle üle on jõudnud ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametisse (TTJA). Osa vaidlustest on pooleli, mõnedes on aga jõutud kompromissile.
TTJA andmetel on seadusesätete ebamäärasusest tingitult murekohti mitu: näiteks saab elektrimüüja lepingut muuta ka siis, kui nende tegelikud kulud ei suurene, samas ei ole elektrimüüjal kohustust muuta lepingut juhul, kui õigusaktis tehtav muudatus vähendab elektrimüüja kulusid ning hind tarbijale võiks alaneda.
Ka tõi TTJA välja, et tarbijad ei saa kontrollida, kui suured on kaupleja tegelikud kulud ning seda ei kontrolli ka konkurentsiamet. Seega ei pruugi õigusaktide muudatusega põhjendatud hinnatõus olla läbipaistev.
Amet märkis, et tugevalt elektrimüüja kasuks on ka turuvõim ja analüüsivõimekus, mistõttu pole õige võtta tarbijalt võimalust turuolukorrale reageerida ja pakett ilma ülesütlemistasuta soodsama vastu vahetada.
Erinevalt näiteks võrgulepingute ühepoolsest muutmisest, milleks on vajalik
konkurentsiameti nõusolek, saab elektrimüüja tarbijatega sõlmitud lepinguid ühepoolselt muuta ebaproportsionaalselt lihtsalt, tõi TTJA välja.
Ka pole arvestatud tähtajalise fikseeritud elektrilepingu sõlminute õiguspärast ootust, et enne tähtaega nende lepinguid ei muudeta.
Tarbijad on nõrgemal positsioonil
Madise rõhutas, et tarbijad on kauplejatega suheldes nõrgemal positsioonil ja seetõttu peaks nende lepingulisi suhteid reguleerides seadma sihiks, et nende õigused ja kohustused oleksid tasakaalus ja tarbija õigused kaitstud.
Küsimus ei puuduta õiguskantsleri sõnul üksnes käibemaksutõusu, sest vaidlusaluste sätete sõnastus on avar ja võimaldab elektrimüüjal ühepoolselt lepinguid muuta.
“Ka viide, et ühepoolne hinna muutmine on lubatud siis, kui õigusaktide muutmisest tuleneb elektrimüüja kulude oluline kasv, jäeti eelnõust menetluse käigus välja,” tõdes Madise.
Riigikohus on nentinud, et valdkondades, mis on inimestele esmavajalikud, tuleb avalikku teenust pakkuvate ettevõtjate lepinguvabadust paratamatult piirata. Lepinguvabadust ja omandiõigust piiravad õigusnormid peavad olema selgelt piiritletud ning poolte õigused ja kohustused tasakaalus.
Madise soovitas kliimaministeeriumil võimalikult ruttu õigusselgusetus elektrituruseaduse vaidlustatud sätetest kõrvaldada.
Ministeeriumil on aega oma seisukoht välja kujundada 30. novembrini.