Paide Linnameeskonna ja Tallinna Flora jalgpallimängu vastuoluline lõpplahendus tõstis fookusesse videokohtunike töö. “AK. Nädal” käis vaatamas, mida nad ekraanide taga teevad ja näevad.
Kohtunikud on kahtlemata jalgpallimängu lahutamatu osa. Kuidas saakski see teisiti olla, kui esimesed viited sellele ametile pärinevad aastast 1581? Tänapäevanegi lahendus peakohtuniku ja kahe abikohtunikuga pandi sisuliselt paika juba 19. sajandil.
Aga jalgpallgi peab ajaga kaasas käima ja kümmekond aastat tagasi hakati katsetama videokohtunike süsteemi, mida üle maailma tuntakse lühendiga VAR. “Eestis me kasutame tsentraalset süsteemi, mis tähendab, et siin ruumis on viis töökohta, saame samaaegselt läbi viia viit Premium liiga mängu,” ütles Eesti Jalgpalli Liidu kohtunike koolitusjuht Ain Alev.
Ametlikult kirjutati videokohtunikud jalgpallireeglitesse 2018. aastal, Eesti liigasse jõudis süsteem viis aastat hiljem ehk tänaseks on praktikat kolme hooaja jagu.
“Videokohtunikud saavad mängu sekkuda neljal juhul – penaltid, väravad, punased ja valeidentiteedi olukordades. Kahtlemata on mäng läinud ausamaks. Kindlasti on hetki, kus me eksime, ja eksimused jäävad rohkem meelde ja toovad kõneainet,” ütles kohtunike osakonna juht Hannes Kaasik.
Tõepoolest – kui videokohtunike lisandumine ideetasandil alles hoogu kogus, kartsid jalgpallipuristid, et inimlik faktor kaob mängust täielikult. Senine kogemus näitab, et vaieldavate olukordade kese on ehk nihkunud, kuid juttu jätkub endiselt kauemaks. Nädal tagasi Paide ja Flora mängul eksiti suluseisu määramisel ja ka videokohtunik ei saanud aidata.
“Midagi sellist juhtub hooaja lõppfaasis, ma ei olnud isegi selle mänguga seotud, aga jube vastik tunne on. Kõigil, kes sel tasemel kohtunikuna tegutsevad. Jalgpall ei ole kunagi must ja valge, mingid tõlgendusruumid jäävad alati,” ütles UEFA kategooria kohtunik Joonas Jaanovits.
Võiksime siis küsida, miks videokohtunikke üldse vaja on. “Väljakul ma näen olukorda ühe korra ja teen otsuse. Siin VAR-i ruumis on rohkem aega,” ütles Jaanovits.
Hannes Kaasiku sõnul aitab videokohtunik kindlustada õiglasema tulemuse. “On loomulik, et me eksime, ka videokohtunikud – see on inimlik. Läbi kolme aasta oleme me selgelt näidanud selle vajadust, et lõpptulemus oleks võimalikult õiglane,” ütles kohtunike juht.