Eesti keelenõukogu tegi uue keeleseaduse eelnõusse ettepaneku muuta omavalitsuse volikogu valimise seadust ning lisada sinna kandideerimise ühe tingimusena piisav eesti keele oskus volikoguliikmena tegutsemiseks. Haridus- ja teadusministeerium (HTM) hindab nõuet liigseks.
“Volikogu istungite keelega on mitmes omavalitsuses jätkuvalt probleeme, selle peamine põhjus on, et paljud volikoguliikmed ei oska selleks piisavalt eesti keelt,” kirjutas keelenõukogu esindaja eelnõu seletuskirja lisas, kus on märkused ja ettepanekud.
Keelenõukogu andmetel ei mõista need volikogu liikmed eestikeelsete õigusaktide sisu, ei ole võimelised tegema eestikeelseid ettekandeid päevakorraküsimustes ega avaldama eesti keeles arvamust kõne ja sõnavõtu vormis, ei suuda esitada küsimusi ega teha ettepanekuid eesti keeles ega suuda suhelda valijatega eesti keeles.
“Eesti keele oskuse nõuet ei ole volikoguliikmetele kehtestatud,” nentis seletuskirja autor.
Keelenõukogu toob välja, et probleemi lahendamiseks tuleks muuta ja täiendada kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ning lisada sinna volikogusse kandideerimise ühe tingimusena eesti keele oskus volikoguliikmena tegutsemiseks vajalikus ulatuses, nagu see kehtis 2002. aastani.
“Koosmõjus valitsuse plaanitud põhiseaduse muutmisega aitaks see paremini tagada volikogude eestikeelset tööd,” nenditakse seletuskirjas.
Keelenõukogu ettepanekule on vastu haridus- ja teadusministeerium (HTM), viidates volikogu kandidaatide põhiseaduslikele õigustele.
HTM-i esindaja nentis seletuskirjas, et kohalike omavalitsuste volikogudesse kandideerimisel keeleoskuse nõude seadmist on arutatud ka varem, kuid head lahendust selle kontrollimiseks ei ole leitud.
“Õiguskantsler on 2022. aastal selgitanud, et täna kehtiv õigusruum on piisav ning keeleoskusele nõuete kehtestamine ei ole vajalik. Volikogusse kandideerija peab teadma, et volikogu töökeel on eesti keel ja sellega aegsasti arvestama.
“Keeleoskuse nõue on oluline ja seda on mitmel korral soovitud kehtestada, kuid normatiivina kehtestamine vajab põhiõiguste analüüsi. Kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerijatele eesti keele oskuse nõude kehtestamine tekitab passiivse valimisõiguse riive, kuna haridust tõendavat dokumenti nõudes esitatakse kandidaatidele kaudne haridusnõue, mida kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei esita,” selgitas HTM seletuskirjas.
HTM-i esindaja viitas, et õiguskantsler on 2022. aastal selgitanud, et täna kehtiv õigusruum on piisav ning keeleoskusele nõuete kehtestamine ei ole vajalik.
“Volikogusse kandideerija peab teadma, et volikogu töökeel on eesti keel ja sellega aegsasti arvestama. Eesti keele oskuse tõendamise nõude esitamine kandideerijatele on ebaproportsionaalne eesmärgi suhtes ning tekitab juurde tarbetut bürokraatiat,” seisab eelnõu seletuskirjas.
“Enamik valmistel osalevatest kandidaatidest valdab eesti keelt ning enamikus kohalikes omavalitsustes volikoguliikmetel eesti keele oskusega probleeme ei ole,” nentis HTM-i esindaja.
Sel nädalal kirjutas Delfi, kuidas Kohtla-Järve volikogus tööd alustav erakonna Koos liige Kirill Koltšin andis sotsiaalmeedia vahendusel märku soovist ära õppida eesti keel.
Koltšin rõhutas, et keel tuleks suhu saada võimalikult kiiresti, kuna B2 taseme eksam tuleb sooritada. Ta viitas, et ainult vene keelega läheb tal volikogus raskeks.