Pärnus Koidula muuseumis on avatud muinasjutuaknad Eesti rahvajuttudega. Muistseid lugusid jutustab seal lastele ka muinasjutuvestja.
Kui möödunud talvel võis Koidula muuseumis näha aknaid Hans Christian Anderseni muinasjuttudega, siis sel sügisel ja talvel on muuseum akendesse peitnud Eesti rahva jutud. Muistsete aegade lood on paberil elama pannud noor Pärnu kunstnik Elsa Ellen Lepiku.
“Ka praegu siis sellel aastal kutsume me lapsi, noori, vanemaid, kõiki kuulama lugusid. Need on ikkagi imejutud, need on maailma loomise jutud, müütilised lood meie Eesti rahvapärimusest, mis just sobivad sellesse novembrisse, detsembrisse, veebruarisse, külma aega,” ütles muinasjutuvestja Lili Välimäe.
Nii saab muuseumisse teise seas kuulama tulla muinaslugusid nagu “Koit ja Hämarik” ja “Puulane ja tohtlane”, kusjuures lastele näidatakse lugude rääkimise käigus ka vanu esemeid.
“Kindlasti lapsed teavad paremini ikkagi selliseid muinasjutte, kus on ilusad säravad asjad, maagilised olendid paremini kui need meie vanapaganalood ja sellised, võib-olla isegi nüüd natukene hirmutavad tegelased. Aga minu kogemus on küll, et kui rääkima hakkad, siis see põnevus tuleb kaasa, sest põnevus on ka natukene ju teadmatusest ja teadmata, teadmatuse saab alati teadmiseks muuta,” rääkis Välimäe.
Koidula muuseumi muinasjutuaknad koos muistsete eesti lugudega viivad teatud mõttes tagasi ka Jannseni lapsepõlve, sooviga hoida elus tolleaegsest jutustamiskultuuri.
“Tegelikult on ju papa Jannsen ka muinasjutuvestja. See on juba tema lapsepõlvest. Nende peres peeti videvikutundi ja millal siis veel, kui november, detsember, see pime aeg pidada videvikutundi,” lausus Pärnu muuseumi juhataja Aet Maatee.
Koidula muuseumisse saab muinasjutuaknaid vaatama ja muinasjutte kuulama minna kuni veebruari keskpaigani.