Tallinna haridusameti juhi sõnul peaksid koolid olema teadlikumad võimalustest, kust leida raha õppekava välisteks tegevusteks. Keskerakonna esindaja arvates tuleks aga üle vaadata normid, mis keelavad küsida lapsevanematelt raha õppetegevuse rikastamiseks.
Tallinna haridusameti juhataja Kaarel Rundu ütleb, et seaduse järgi ei tohi õppekava järgseteks tegevusteks vanematelt raha koguda, kuid see ei tähenda õppekäikude lõppemist sest õppekava välisteks tegevusteks on mitmeid võimalusi. Näiteks panustab Tallinn 1,75 miljonit, mida koolid saavad kasutada.
“Mulle tundub jah, et pigem me peaksime nügima, et neid võimalusi kõiki kasutaksid koolid. Hästi palju on sellist autonoomiat. Me järjepidevalt nõustame ka, et tõsta teadlikkust kooliperedel ja meie haridusjuhtidel, et nad kasutaksid kõiki olemasolevaid võimalusi ära,” rääkis Rundu.
Õppekavalise tegevuse toetamiseks on riik loonud kultuuriranitsa, kuid selle meetme eelarve on mitu aastat püsinud 1,5 miljonit ning sellest peab jätkuma kõikidele Eesti põhikoolidele, aga sellest jääb väheks.
“Samas hinnad on tõusnud. Mulle tundub, et siin on soovitud tähelepanu juhtida ka suuremale murele, et ka sellisteks tegevusteks võiksid mingil hetkel eelarveslised vahendid kasvada,” tõdes Rundu.
Gustav Adolfi gümnaasiumi direktori kohusetäitja kirjutas eelmisel nädalal kooli lapsevanematele, et kool on saanud haridus- ja teadusministeeriumilt ettekirjutuse, mis tuletab meelde, et liikumistundide tegemiseks ja muuks õppetegevuseks lapsevanematelt raha kogumine pole lubatud sest kõige selle eest, mis on õppekavas kohustuslik, lapsevanemalt raha küsida ei tohi. Ning kool lõpetab kõik õppekava rikastanud tegevused vanemate poolt kogutud rahadega.
Keskerakonda kuuluv Tallinna volikogu liige Manuela Pihlap ütleb, et sarnane probleem on paljudel koolidel ning lisaks projektirahale on leitud lahendus ikka vanemate ja kooli koostöös.
“Ja see on heas koostöös toiminud. Kõiki asju üle reguleerida ei ole võimalik. Kõiki asju seadusesse kirja panna ei ole võimalik. Täna me oleme jõudnud olukorda, kus meil on seaduses norm, mida keegi ei täida Nüüd ongi seadusandja ja täitevvõimu küsimus, miks seda normi ei täideta, kas see norm on põhjendatud või tuleks midagi muuta,” rääkis Pihlap.