Teisipäeval jõuab riigikogu arutlusele Eesti ja Rootsi vaheline kokkulepe, mille kohaselt on plaanis osa Rootsi vangidest paigutada Tartu vanglasse. Arutelu algab kell 10 ning otseülekannet saab jälgida ERR-i portaalis. Tegemist on lepingu eelnõuga, mis on tekitanud ühiskonnas, kohalikes omavalitsustes ja poliitikute seas palju vaidlusi.
Eestis on viimastel aastatel kinnipeetavate arv vähenenud ning samal ajal tuleb vanglasüsteemi kulusid kokku hoida. Justiitsministeeriumi hinnangul on Tartu vangla võimsuse säilitamiseks ja personali töös hoidmiseks mõistlik hakata pakkuma vanglakohti välisriikidele rendile. Lepingu kohaselt on kavas tuua Eestisse kuni 600 Rootsi vanglast pärit kinnipeetavat, kelle üle hakkavad järelevalvet teostama Eesti ametnikud.
Lepingu alusel tagab Eesti Rootsile tervikteenuse – alates Tartu vangla hoonest, personali ja meditsiiniteenustest kuni IT-lahenduste ja transpordini. Siseminister Igor Taro (Eesti 200) rõhutas, et Eestisse ei tooda kõrge julgeolekuriskiga vange, sealhulgas neid, kes on karistatud terrorismi, äärmusluse või organiseeritud kuritegevuse eest. Kui mõni siia toodud vang peaks siiski kujutama endast ohtu, saadetakse ta kohe Rootsi tagasi.
Tartu vangla rendiplaan on tekitanud pingeid ka kohalikel koalitsioonikõnelustel. Isamaa on avaldanud tugevat vastuseisu vangide Eestisse toomisele ning nõudnud, et riigikogu ei ratifitseeriks lepingut enne, kui turvalisuse ja majandusliku mõju küsimused on põhjalikult läbi arutatud. Isamaa Tartu piirkonna juht Kaspar Kokk ütles, et Tartu linn peab olema protsessi kaasatud ja kohalike elanike turvatunde küsimused tuleb selgelt lahendada.
Kokk lisas, et koalitsioon on leppinud kokku, et kui lepingu rakendamisel ilmnevad Tartu linnas negatiivsed tagajärjed, on linnal õigus teha valitsusele ettepanek leping ennetähtaegselt lõpetada.
Muret väljendab ka riigiprokuratuur, kelle hinnangul pole riik arvestanud kõiki kulusid, mis kaasnevad välisvangide majutamise ja haldamisega. Prokuratuuri hinnangul hakkavad välisvangid, nagu iga vanglapopulatsioon, paratamatult tekitama distsiplinaarprobleeme – valvuritega tülisid, keelatud ainete sissetoomise katseid ja muid rikkumisi –, mis nõuavad Eesti uurimisasutuste ja kohtute ressursse. Eraldi kuluriskina tuuakse välja tõlgete ja keelebarjääride probleem, sest rootsi ja araabia keele tõlkeid on Eestis vähe ning need on kallid. Justiitsministeerium kinnitab, et need kulud on rendihinda sisse arvestatud ning vajadusel leitakse täiendavad ressursid.
Ka Tallinna halduskohus on lepingus näinud mitmeid riske. Kohus märkis, et ei ole kindel, kas välislepingu alusel saadav tulu katab kõik kaasnevad kulud, sealhulgas kohtute suureneva töökoormuse. Hinnanguliselt võib kohtute lisatöö maksumus ulatuda üle 300 000 euro aastas. Lisaks on Justiits- ja digiministeerium esitanud kärpekava, mis vähendab kohtute eelarvet ka järgnevatel aastatel.
Kui riigikogu lepingu ratifitseerib, on plaanis esimesed Rootsi vangid tuua Tartu vanglasse järgmise aasta teises pooles. Kuigi valitsus peab seda projekti majanduslikult põhjendatuks ja rahvusvahelise koostöö näidiseks, jagunevad arvamused teravalt: ühed näevad selles võimalust hoida vanglasüsteemi elujõulisena, teised aga hoiatavad, et Eestist võib saada odava tööjõu ja vanglakohtade renditurg, mille tagajärgi pole piisavalt läbi mõeldud.
Loe teisi uudiseid SIIT
Related
Post navigation