Saksamaal toimuval Cottbusi filmifestivalil on eriline tähelepanu suunatud Eesti filmidele, mis linastuvad nii eriprogrammis “Close-Up: Estonia” kui erinevates võistlusprogrammides.
4. novembril algava Cottbusi filmifestivali eriprogrammis “Lähivaade: Eesti. Ajaloo ja oleviku vahel” linastuvad peamiselt viimasel kolmel aastal valminud mängu-, dokumentaal-, anima- ja lühifilmid, mis näitavad tänase Eesti kino mitmekesisust. Festivalil jõuavad publiku ette teiste seas Anna Hintsi “Savvusanna sõsarad” (2023), Andres Maimiku ja Rain Tolgi “Aurora” (2025), Marko Raadi “Biwa järve 8 nägu” (2024), Madli Lääne “Ääremängijad” (2024), praegu ka Eesti kinodes linastuv Erik Tikani dokumentaalfilm “Sinikollane” (2025) ja Tõnis Pilli “Fränk” (2025).
35. Cottbusi filmifestivali programmijuht Bernd Buder tõdes, et liiga sageli pannakse Balti riigid filmifestivalide programmides ühte patta. “Muidugi on palju sarnasusi, kuid ainuüksi see, et kolm keelt on täiesti erinevad, viitab sellele, et on ka palju kultuurilisi eripärasid. Soovime neid erinevusi filmide kaudu näidata kolmeaastases sarjas, mis on pühendatud Eestile aastal 2025, Leedule aastal 2026 ja Lätile aastal 2027.”
Buder rääkis, et Saksamaal tuuakse Eestit sageli eeskujuks digiarengu taseme poolest. “”Lähivaade: Eesti” eesmärk on näidata selle pildi taga peituvat ajaloo ja erinevate lugude rohkust. Viimastel aastatel on meid hämmastanud Eesti kino mitmekesisus – mõtisklevatest kunstifilmidest nagu “Biwa järve 8 nägu” kuni musta huumorini filmis “Kratt” ning universaalsete teemadeni “Fränkis” ja “Auroras”. Olime üllatunud, et selline omapärane film nagu “Tulnukas 2” võis saada Eestis hitiks, samamoodi pakkus meile üllatuse Rainer Sarneti dünaamiline žanrikomöödia ja kunstifilmi segu “Nähtamatu võitlus”,” sõnas ta. “Julged ja uuenduslikud kombinatsioonid, mis ületavad kunstilisi piire – Eesti kinol on innovatiivne jõud, aga ka täpsed argieluvaatlused ja ajaloomõtisklused, mis ulatuvad palju kaugemale Eesti piirkondlikust tähtsusest.”
Lisaks eriprogrammile osalevad Eesti filmid ka võistlusprogrammides. Lühifilmide võistluses astub üles Silvia Lorenzi “Numbrituba” (2025), noortefilmide võistlusprogrammis aga Meel Paliale “Pikad paberid” (2025), mis on ka Eesti kandidaat parima rahvusvahelise filmi Oscarile. Cottbusi festivali uhiuues programmis “Don’t Call Me Vintage!”, mis taasavastab Kesk-ja Ida-Euroopa kultusfilme, linastub Leida Laiuse “Varastatud kohtumine” (1988).
Cottbusi filmifestivali žüriis osaleb tänavu “Auroras” peaosa kehastanud Maarja Johanna Mägi; lisaks filmilinastustele toimuvad Cottbusis kohtumised ning arutelud Eesti režissööride ja produtsentidega. “Veidi üle 100 000 elanikuga Cottbusis on filmifestival aasta suurüritus, mida oodatakse ja rõõmuga külastatakse,” rääkis Eesti kultuurinõunik Berliinis Merit Kopli. “Fookusmaa staatusega kaasnev mahukas, enam kui 20 filmist koosnev programm tähendab ka märksa suuremat meediahuvi. Eesti filmid ja sedakaudu ka suurem teadmine Eestist jõuab tänu festivalile väga paljude Cottbusi piirkonna inimesteni,” lisas ta.
Paralleelselt festivaliga toimub ka filmiturg Connecting Cottbus, kus kohtuvad Ida- ja Kesk-Euroopa filmiprofessionaalid. Lisaks Eesti fookusprogrammile saab tänavusel Cottbusi filmifestivalil näha ligi 140 filmi 30 riigist. Festival kestab 9. novembrini.
Samal ajal Cottbusi filmifestivaliga leiavad Põhja-Saksamaal Lübeckis aset Põhjamaade filmipäevad. 5. kuni 9. novembrini toimuval festivalil linastub mitu Eesti filmi, festivali žüriis osaleb Eesti Filmi Instituudi mängufilmide ekspert Maria Ulfsak, et anda välja Balti filmipreemia. Noorte talentide programmi “Future North” valiti stsenarist ja režissöör Vivian Säde, kelle sari “Kalamaja Blues” hiljuti Tšehhis toimunud festivalil Serial Killer olulise auhinna võitis. Novembri lõpus toimuvad aga Berliinis Eesti filmipäevad.