Eelarve tulude maht on u 18,6 miljardit ja kulude maht 19,5 miljardit eurot. Investeeringud ulatuvad 1,3 miljardi euroni. Kavandatav valitsussektori defitsiit on 4,5 protsenti SKP-st, jäädes kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud Euroopa Liidu erandi piiresse. Peaminister Kristen Michal annab uue riigieelarve riigikogule üle homme.

Koos 2026. aasta riigieelarvega kiitis valitsus heaks ka 2026.–2029. aasta riigi eelarvestrateegia ning kinnitas ka teised seaduseelnõud, mis tuleb parlamendile esitada koos eelarvega.

Kaitsekulude hüppeline kasv

Eesti kaitsevõime tugevdamiseks eraldatakse 2026. aastal vähemalt 5 protsenti SKP-st NATO kriteeriumite järgi – seda on 844,5 miljonit eurot enam kui tänavu. Suurenevad investeeringud õhu- ja raketikaitsesse, droonivõimesse ning kaug- ja täppislöökideks vajalikesse relvadesse. Luuakse õhukaitsebrigaad ja uued pioneeripataljonid, arendatakse välja C-RAM-süsteemid kriitilise taristu kaitseks ning laiendatakse väljaõppe- ja harjutusvälju. Lisaks jätkub kaitsetööstusparkide rajamine. Pärnumaa pargi projekteerimiseks ja ettevalmistuseks kavandatakse ligi 50 miljonit eurot.

Eesti jätkab Ukraina toetamist 0,25 protsendi SKP-st ulatuses ehk 110,7 miljoni euroga, millest suurem osa suunatakse tellimusteks Eesti kaitsetööstusele.

Majandus saab hoogu

Eelarve järgi jääb ära kavandatud tulumaksutõus. Nii ettevõtete kui eraisikute tulumaksumäär jääb 22 protsendile. Koos maksuvaba miinimumi tõusuga väheneb maksukoormus 1,4 protsendipunkti võrra ning majandusse jääb ligi 780 miljonit eurot.

Samal ajal hoitakse kokku avaliku sektori kuludelt: tänavu jõustunud 5 protsenti tööjõu- ja majandamiskulude kärbetele lisandub 2026. aastal veel 3 protsenti ning 2027. aastal 2 protsenti kärpeid. Ministeeriumid vähendavad 2026. aastal tööjõu- ja majandamiskulusid veel 20 miljoni euro võrra.

Investeeringuid suunatakse majanduskasvu toetavatesse projektidesse. Näiteks käivitatakse taasiseseisvunud Eesti suurim neljarajaliste maanteede ehitusprogramm, milleks on 2026. aastal ette nähtud 276,8 miljonit eurot. Rail Baltica ja raudteetranspordi arendusse suunatakse kokku 684,2 miljonit eurot, et see valmiks 2030. aastaks.

Inimeste sissetulekud kasvavad

Tulumaksuvaba miinimum kasvab 700 euroni kuus, mis jätab keskmise palga teenijale aastas kätte üle 1800 euro lisaraha.

Õpetajate, politseinike ja päästjate ning kultuuritöötajate palgafond kasvab kuni 10 protsenti. Samuti on palgatõus planeeritud erihoolekande valdkonda. Õpetajate alampalk tõuseb 1970 euroni, nende keskmine palk 2403 euroni. Eesmärk on saavutada 2027. aastaks see, et õpetajate keskmine palk oleks 120 protsenti Eesti keskmisest palgast. Vanglaametnikele on samuti ette nähtud palgatõus, et tagada teenistuse ligitõmbavus ja turvalisus.

Keskmine pension suureneb prognoosi järgi 5,4 protsenti, milleks on riigieelarves arvestatud 210 miljonit eurot. Toimetulekutoetustele lisatakse 4 miljonit eurot, et rohkem keerulises majanduslikus olukorras inimesi saaks abi.

Mootorsõidukimaksus tehakse muudatusi, mis vähendavad lastega perede maksukoormust kuni 100 euro võrra iga alla 19-aastase lapse kohta. Kokku jääb peredele selle tulemusel alles üle 16 miljoni euro.

2026. aasta riigieelarve eelnõu seletuskiri:

2026. aasta riigieelarve seadus:

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare (167)