Pangavahetus on vaid jäämäe tipp. Teenuse vahetamise otsus lükatakse edasi ka oma pensioni-, investeerimis- ja kindlustustoodete puhul. Kui soovime tõesti Eestis teenuste konkurentsi suurendada ja seeläbi pakkuda paremaid tingimusi tarbijale, siis peab vahetusprotsess muutuma lihtsaks ja intuitiivseks, kirjutab Andres Lehtmets.
ERR-i portaalis ilmunud artiklist “Eestlased ei kipu panka vahetama, peamiseks põhjuseks mugavus jäi kõlama üks kõnekas number: viimase viie aasta jooksul on vaid kaheksa protsenti eestlastest panka vahetanud. Pankade kinnitusel regulatiivseid takistusi pole ning peamine pidur on tarbijate harjumus ja tunnetus, et teenuspakkuja vahetamine on tülikas.
Probleem on laiem kui pangandus
Pangavahetus on vaid jäämäe tipp. Teenuse vahetamise otsus lükatakse edasi ka oma pensioni-, investeerimis- ja kindlustustoodete puhul. Seda isegi siis, kui see oleks nii finantsiliselt kui ka teenuse sisu ja kliendikogemust arvestades tarbija jaoks kasulik ja ratsionaalne.
Otsustamise muudab keeruliseks ka teenuste seotus. Näiteks kodulaen on sageli seotud kodu-, laenukaitse- või elukindlustusega. Kui oma finantsteenuste haldamise ja muutmise protsess näib vaevaline, siis ei kipu inimesed selle otsusega kiirustama.
Kui soovime tõesti Eestis teenuste konkurentsi suurendada ja seeläbi pakkuda paremaid tingimusi tarbijale, siis peab vahetusprotsess muutuma lihtsaks ja intuitiivseks. Üksik seadus probleemi ei lahenda, kuid abi oleks innovatsiooni võimaldavast seadusraamistikust.
Üks selline meede on avatud finantsandmete jagamine, mida paljud riigid üle maailma juba kasutavad või plaanivad kasutama hakata. Ka Euroopa Liidu tasandil arutatakse hetkel õiguslikku algatust, mis võib kujundada ümber finantsteenuste maastiku kogu EL-is, sh Eestis. Tegemist on finantsandmetele juurdepääsu raamistikuga (FIDA). Eesmärk on tuua finantssektor päriselt digiajastusse, luues turvaline ja tõhus raamistik kliendi finantsandmete jagamiseks tema nõusoleku alusel.
Uue raamistiku tuum on lihtne:
- Õigus jagada andmeid: inimesed ja ettevõtted saavad soovi korral anda volitatud kolmandatele osapooltele (nt pank, kindlustusselts või fintech-ettevõte) juurdepääsu oma finantsandmetele. See on vabatahtlik ja klient saab ise otsustada, milliseid andmeid ta jagab.
- Kohustus andmeid kättesaadavaks teha: andmeid hoidvad finantsasutused (nt pangad ja kindlustusseltsid) peavad kliendi palvel need andmed turvaliste ja standardiseeritud liideste kaudu kättesaadavaks tegema.
- Tarbijakaitse ja usaldus: kliendile luuakse nõusoleku haldamise töölaud, kus on näha, kellel ja missugusel eesmärgil on andmetele ligipääs antud. Andmekaitse reeglid peavad olema kooskõlas EL-i isikuandmete kaitse üldmäärusega (GDPR) ning sisse peab seadma lepingulise vastutuse reeglistiku ning tugeva järelevalve.
- Standardiseerimine: Kliendiandmete ja tehniliste liideste standardiseerimine finantsandmete jagamiseks.
FIDA haare on palju laiem kui hetkel EL-is kehtivad avatud panganduse reeglid (PSD2) ning see mõjutab panku, kindlustusandjaid- ja vahendajaid, pensioni- ja investeerimisteenuse pakkujaid ja ka krüptovarateenuse osutajaid.
Avatud finantseerimine kui innovatsiooni soodustaja
FIDA ja laiemalt avatud finantsandmete jagamine loob keskkonna, kus finantsteenuseid, nende hindu ja eelkõige omadusi saab võrrelda kiiresti, turvaliselt ja standardiseeritult ning mitte ainult iga teenust eraldi, vaid ka teenuste koosmõju. See võimaldaks klientidel jagada oma andmeid turvaliselt usaldusväärsete kolmandate osapooltega ning võiks käivitada uue andmepõhiste teenuste arendamise laine.
“Nii võivad tekkida ka laiemad rahaasjade haldusplatvormid, mis pakuvad reaalajas ülevaateid kulutustest, säästmisest ja investeerimisportfellist.”
Tarbijate jaoks tähendab selline lahendus personaalseid rahatarkuse tööriistu, mis koondavad andmeid pangakontodelt, investeeringutest, pensionitoodetest ja kindlustuslepingutest. Pensioni koondvaated koondavad eri skeemidest tulenevad õigused ühte kohta, samal ajal kui kindlustuse koondvaated annavad selge ülevaate kõigist poliisidest, kaitse ulatusest, välistustest ja muudest tingmustest. Nii võivad tekkida ka laiemad rahaasjade haldusplatvormid, mis pakuvad reaalajas ülevaateid kulutustest, säästmisest ja investeerimisportfellist.
Ettevõtete jaoks võib FIDA tuua kaasa tõhususe kasvu kogu väärtusahelas. Hea näide on juba praegu Eestis olemas: teatud pankades ei pea kodulaenu refinantseerimisel klient kontoväljavõtteid käsitsi koguma ja panka saatma. Piisab ühekordsest nõusolekust edastada oma kontoteave avatud panganduse kaudu ning teenusepakkuja saab vajaliku info automaatselt. See võib tunduda väike samm, ent muudab kliendi kogemuse teenuspakkujaga oluliselt mugavamaks.
FIDA vaatest on see alles võimaluste algus. Kui teenuste disain muutub andmepõhisemaks ja on paremini kooskõlas klientide tegelike vajadustega, siis saab ka krediidi- ja kindlustusriski hindamine ning hinnastamine muutuda täpsemaks ja õiglasemaks, lepingute sõlmimine ja teenuste ja teenusepakkujate vahetamine kiiremaks ja intuitiivsemaks.
Tuleviku finantsmaailm on avatud ja inimkeskne
Praegu jätkuvad FIDA üle läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja EL-i nõukogu vahel (nn triloogid). Kuigi lõplik sõnastus võib veel muutuda, on suund selge: andmepõhine finantssüsteem on tulevik.
Eesti vaatest on see hea uudis nii klientidele, traditsioonilistele turuosalistele nagu pangad ja kindlustusseltsid kui ka uutele fintech-ettevõtetele. Väikeriigi vaatest on selged mängureeglid, ühtsed standardid ja tõhusate ja usaldusväärsete meetmete raamistik ülioluline. See annab võimaluse luua piiriüleseid innovaatilisi lahendusi, mis on skaleeritavad Eestist kaugemale. Sisuliselt on eesmärk, et kogu Euroopa räägib lõpuks nn “ühtset andmete keelt”.
Innovatsioon ei sünni käsukorras, kuid targa regulatsiooniga saab seda suunata. Avatud finantsandmete jagamise juures tähendab see ühtseid tehnilisi ja õiguslikke reegleid, et andmevahetus oleks turvaline, toimiv, kõigile pooltele selge ja eelkõige usaldusväärne. Praegu see nii ei ole.
Tuleviku finantsmaailm on avatud, inimkeskne, digitaalne ja piiriülene. Võitjateks osutuvad need poliitikakujundajad ja turuosalised, kes seda juba praegu mõistavad.
Andres Lehtmets on konsultatsioonifirma InsurTech For Good asutaja, Striga Technology AS nõukogu liige ja Cambridge Centre for Alternative Finance (Cambridge Judge Business School, University of Cambridge) tehisintellekti uuringute analüütik.