Kuus Eesti spordialaliitu tegid ühispöördumise, milles toetatakse Riigikogus esimese lugemise läbinud seadusemuudatust, mille eesmärk on luua spordi ja kultuuri rahastamiseks juurde täiendav finantsraamistik.
Riigikogus läbis oktoobris esimese lugemise hasartmängumaksu seaduseelnõu, millega asutakse järgmiseks aastaks kavandatud maksutõusu seitsme protsendini hoopis langetama. Eelnõuga kärbitaks hasartmängumaksu veebikasiinodele järk-järgult praeguselt kuuelt protsendilt neljale.
Valitsus andis eelmisel nädalal oma heakskiidu hasartmängumaksu seaduse muutmisele. Samas on eelnõu saanud kriitikat nii koalitsioonierakondade liikmetelt kui ka opositsioonilt.
Endine rahandusminister, Reformierakonna liige Mart Võrklaev ütles Eesti Ekspressile antud intervjuus, et kaughasartmängumaksu langetamine tuleks ära jätta või edasi lükata, sest see ei aita inimesi. “Oleme tervet rida makse tõstnud. Hasartmängumaksu tõusu otsustasime 2023. aastal. Ja nüüd ühe Eesti 200 saadiku ettepanekul hakatakse seda langetama,” ütles Võrklaev.
Eesti 200 kuuluva välisministri Margus Tsahkna sõnul on tegemist süsteemse spordi ja kultuuri rahastamise aluste muutmisega. “Kui see õnnestub, siis Eesti kultuur ja sport saab pikaaegse ja parema rahastuse. Kui prognoosid ei õnnestu, siis me oleme vastavad sammud ka ette näinud. Me lihtsalt suvaliselt ei rapsi.”
Alaliidud rõhutavad ühispöördumises, et kaughasartmängumaksu langetamine ei tähenda füüsiliste kasiinode arvu suurenemist, vaid võiks Eestisse tuua hasartmänguettevõtete haldus- ja raamatupidamiskeskusi, mis suurendavad riigi maksutulu ning toetavad kultuuri- ja spordivaldkonna arengut. Ühtlasi luuakse jõustumisel kaks uut riiklikku fondi – spordiehitiste fond ja eraraha kaasamise fond.
Ühispöördumisele on alla kirjutanud Eesti Jalgpalli Liit, Eesti Korvpalliliit, Eesti Käsipalliliit, Eesti Võrkpalli Liit, Eesti Jäähokiliit ja Eesti Saalihoki Liit.
ERR-i spordiportaal avaldab ühispöördumise täismahus:
Muudatused on tarvilikud, et toetada Eesti spordi arengut ja kasvatada selle jätkusuutlikkust läbi era- ja avaliku sektori koostöö. Toetame Riigikogu algatust ning iga sammu, mis aitab spordi alarahastatust vähendada ja loob sünergia riigi, ettevõtete ja kogukondade vahel.
Menetluses oleva seadusemuudatuse eesmärk on kaughasartmängu maksumäära langetamine kuuelt protsendilt neljale, et muuta Eesti maksukeskkond rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks ja tuua siia hasartmänguettevõtete kontsernide raamatupidamisüksusi. Muudatus võimaldaks suurendada litsentseeritud operaatorite arvu ning kasvatada seeläbi maksutulu, mida saaks suunata sihtotstarbeliselt spordi ja kultuuri toetamiseks.
Seadusemuudatuse jõustumisel luuakse kaks uut riiklikku fondi – spordiehitiste fond ja eraraha kaasamise fond. Kui hasartmängumaksu tulu ületab 27 miljoni euro piiri (praegu umbes 22 miljonit eurot), suunatakse 80 protsenti lisanduvast tulust nendesse fondidesse.
Alaliitude hinnangul on eraraha kaasamise fondi ja kogu lisanduva finantsraamistiku loomine tähtis samm spordiorganisatsioonide jätkusuutliku tegutsemise tagamisel ja sellega laiemalt Eesti spordi konkurentsivõime tõstmisel.
Spordi alaliidud rõhutavad eraraha kaasamise fondi olulisust, mille kaudu lisab riik kõigile vähemalt 500-eurostele annetustele omalt poolt 50 protsenti. See mehhanism loob ettevõtetele ja eraisikutele selge ning motiveeriva võimaluse panustada Eesti spordi ja kultuuri arengusse. Annetusi saab ettevõtete poolt teha tulumaksuvabalt neile spordi- ja kultuurivaldkonna MTÜ-dele või sihtasutustele, mis on kantud tulumaksusoodustust saavate organisatsioonide nimekirja.
Kõik toetused ja toetuse saajad avalikustatakse kord aastas, tagades läbipaistvuse.
Spordiehitiste fondi kaudu rahastatakse Eesti Olümpiakomitee prioriteetide põhjal valitud spordiobjekte, pöörates tähelepanu ka regionaalsele tasakaalule – eesmärgiks on parandada treenimisvõimalusi üle Eesti, alates lastest ja harrastajatest kuni tippsportlasteni.
Eesti spordivaldkond on aastaid tegutsenud piiratud ressurssidega. Kavandatud fondid looksid lisamehhanismi, mis aitaks spordi arendamisse kaasata lisavahendeid ning tugevdada kogu süsteemi – treenerite tasustamisest kuni noorte liikumisvõimalusteni.
Spordialaliidud rõhutavad, et kavandatav muudatus ei tähenda füüsiliste kasiinode arvu suurenemist, vaid Eestisse võiks tuua hasartmänguettevõtete haldus- ja raamatupidamiskeskusi, mis suurendavad riigi maksutulu ning toetavad kultuuri- ja spordivaldkonna arengut.
Ühispöördumisele on alla kirjutanud:
Eesti Jalgpalli Liit, Eesti Korvpalliliit, Eesti Käsipalliliit, Eesti Võrkpalli Liit, Eesti Jäähokiliit, Eesti Saalihoki Liit