Rahastus tuleb innovatsioonifondist ning selleks kasutatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tulusid.
Rahastusotsused tehti 2024. aastal välja kuulutatud esimese nullnetotehnoloogia projektikonkursi põhjal, eesmärgiga tugevdada Euroopa tehnoloogilist juhtpositsiooni ning kiirendada uuenduslike süsinikulahenduste kasutuselevõttu.
Rahastuse saanud projektid hõlmavad 19 tööstussektorit, 18 riiki ja eri mastaape ning keskenduvad energiamahukatele tööstusharudele, taastuvenergiale ja energia salvestamisele, nullnetoliikuvusele ja hoonetele, puhta tehnoloogia tootmisele ja tööstuslikule süsinikumajandusele.
Eestist toetust saanud projektiga luuakse siin taastuvenergia, saastevaba vesiniku ja metanooli sünteesil põhinev kestlik e-metanooli väärtusahel. Kavas on toota vähese süsinikuheitega e-metanooli merelaevandusele ja saastevaba vesinikku maismaatranspordile.
Kliima, nullnetoheite ja puhta majanduskasvu volinik Wopke Hoekstra: „Meie otsus näitab, et Euroopa liigub oma kliimaeesmärkide poole käsikäes tööstuse arenguga. Projektikonkursi õnnestumine näitab meie novaatorite tugevust ja ettevõtete otsustavust juhtida ülemaailmset võidujooksu nullnetotehnoloogiate turul. Investeerides omamaistesse lahendustesse, suurendame energiakerksust, loome kvaliteetseid töökohti ja tagame, et Euroopa jääb tulevikumajanduses konkurentsivõimeliseks.“
Kõigil 61 projektil on potentsiaali kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärselt piirata, vähendades esimese kümne tegevusaasta jooksul süsinikuekvivalenti ligikaudu 221 miljoni tonni võrra. See kogus on võrreldav 9,9 miljoni keskmise Euroopa auto aastase heitkogusega. Vähendamine toetab otseselt ELi eesmärki saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
Mis edasi?
61 eduka projekti arendajad on kutsutud sõlmima toetuslepingut Euroopa kliima, taristu ja keskkonna rakendusametiga.
Lepingu sõlmimise esimeses etapis vormistavad komisjon ja valitud projektiarendajad rahastamislepingu, milles kinnitatakse eelarve, ajakava, tehnilised tulemused ja õiguslikud kohustused.