Tulevikus hakkab karistatav olema nõusolekuta suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu ilma, et nõusoleku puudumise kõrval peaksid täidetud olema lisatingimused nagu vägivald, abitusseisund või sõltuvussuhte kuritarvitamine, kirjutab Signe Riisalo.
Esmapäeval andis valitsus riigikogule üle nn nõusolekuseaduse, mis sätestab tulevikus seksimiseks nõusoleku andmise nõude ehk nn jah-mudeli rakendamise.
Seksuaalkuriteod on äärmiselt varjatud vägivallatüüp. 2024. aastal registreeriti Eestis 746 seksuaalkuritegu, neist 99 olid täisealise kannatanuga kontaktsed seksuaalkuriteod ja nendest omakorda 88 olid vägistamised. Väheoluline pole ka tõik, et 95 protsenti kannatanutest olid naised. Kaitsmaks ohvreid on kavandatud muudatused karistusseadustikus.
Kehtiv karistusseadustik ei vasta täiel määral Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsioonile, jättes seksuaalkuriteo ohvrile kaitse vaid juhul, kui tegu oli tahtevastase seksuaalaktiga, mille käigus kasutati vägivalda ning ohver oli abitusseisundis (inimene ei ole võimeline vastupanu osutama ega toimunust aru saama). Psühholoogiast on aga teada, et rünnaku korral on ohvri üks levinud kaitsemehhanismidest nn tardumine, millises seisundis puudub inimesel võime ennast füüsiliselt kaitsta.
Tulevikus hakkab karistatav olema nõusolekuta suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu ilma, et nõusoleku puudumise kõrval peaksid täidetud olema lisatingimused nagu vägivald, abitusseisund või sõltuvussuhte kuritarvitamine.
“See lähenemine toetab igaühe seksuaalse enesemääramise õigust.”
Nõusolekuseaduse eelnõu kohaselt minnakse seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele. See tähendab seksuaalvägivalla reguleerimist viisil, mis muudab nõusolekuta seksuaaltegevused karistatavaks. See lähenemine toetab igaühe seksuaalse enesemääramise õigust ja vastab ühiskonna arusaamale vaba tahet austavast seksuaalsuhete kultuurist.
Uuringud näitavad, et Eesti inimeste hoiakud seksuaalvägivalla ja vägistamisega seotud küsimustes kannavad endas valdavalt üksteise tahte austamist ja jõu kasutamise mitte sallimist. Sotsiaalkindlustusameti 2024. aasta uuringu andmete järgi peab 99 protsenti Eesti inimestest vägistamist raskeks vägivallaks.
Justiitsministeeriumi tellitud uuringu (2024) andmed näitavad, et üheksa inimest kümnest toetavad Eestis väidet, et seksuaaltegevustes peaksid mõlemad osapooled veenduma, et partner on selle tegevusega nõus:
- 65 protsendi vastanute arvates peab nõusolekus veenduma ja selleks peaks partneri käest nõusolekut küsima;
- 26 protsenti vastanutest leiab, et nõusolekus peab veenduma, kuid selle tajub üldjuhul ära, nõusolekut küsida pole vaja;
- vaid kolme protsendi vastanute arvates ei pea nõusolekus veenduma ning seni kuni partner pole öelnud, et ta ei ole nõus, saab nõusolekut eeldada;
- kuus protsenti vastanutest ei osanud oma arvamust öelda.
Kahetsusväärselt on seksuaalkuriteo toimepanija sageli kannatanule tuttav inimene. 2024. aastal registreeritud täisealise kannatanuga kontaktsete seksuaalkuritegude puhul oli 47 protsendil juhtudest tuttav, 16 protsendil juhtudest endine või praegune pereliige või sugulane. Toimepanija oli kannatanule võõras 35 protsendil juhtudest ning teadmata kahel protsendil juhtudest.
Enamik Euroopa Liidu liikmesriikidest on seksuaalkuritegude puhul läinud üle nõusolekupõhisele käsitlusele. Jah-mudel on kasutusel Belgias, Hispaanias, Hollandis, Horvaatias, Iirimaal, Kreekas, Küprosel, Luksemburgis, Maltal, Portugalis, Rootsis, Sloveenias, Soomes ja Taanis.
Seksuaalvägivalla tagajärjed on ühiskonnale väga kulukad. Lisaks otsestele kuludele (kriminaalmenetlus, vangistus, ohvriabiteenused) kaasnevad seksuaalvägivallaga kaudsed kulud, nagu kannatanute tööturult eemale jäämine või töövõimetus, laekumata maksutulu, laste saamisest loobumine või selle võimatus, sõltuvusprobleemide teke, suitsiid jne. Lisaks ohvri kaitsele on eelnimetatud põhjustel seksuaalvägivalla ennetus ja tõkestamine ülimalt olulised.
Seksuaalvägivalla ennetamine ja kiire abi seksuaalvägivalla ohvritele vähendab kulusid riigi tervishoiu-, sotsiaal- ja õigussüsteemis.