Tsahkna viibib visiidil Hiinas, kus ta kohtus eile oma Hiina kolleegi Wang Yiga, kellega arutati välisministeeriumi teatel kahe- ja mitmepoolseid suhteid ning Venemaa agressiooni Ukrainas. Tegu on esimese Eesti välisministri visiidiga Hiina Rahvavabariiki 10 aasta jooksul peale Eesti uue saatkonnahoone avamist Pekingis.
Leedul on praegu Hiinaga keerulised suhted. 2021. aasta augustis avati nimelt Vilniuses Taiwani esindus. Taiwani oma territooriumiks pidav Hiina Rahvavabariik teatas selle peale, et loeb Leedu taganenuks 1991. aastal sõlmitud diplomaatiliste suhete sõlmimise kokkuleppest, milles Leedu tunnustas ühe Hiina põhimõtet. Hiina kutsus tagasi oma suursaadiku ja nõudis, et Vilnius kutsuks tagasi ka enda oma. Suhted langetati asjuri tasemele.
„Mul on praeguse valitsuse kohta keeruline kommenteerida. Nagu te olete meie valitsuse ajal näinud, harmoniseerisid Balti riigid pärast teatud ajaperioodi niikuinii oma poliitika ja kõik lahkusid 17+1 formaadist. Ja minu teada püüdsid eestlased avada Tallinnas Taiwani esindust,“ kommenteeris Leedu seimi väliskomitee liige Žygimantas Pavilionis konservatiivsest erakonnast Kodumaa Liit-Leedu Kristlikud Demokraadid (TS-LKD). 17+1 on Hiina koostööformaat Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega, millest Balti riigid lahkusid 2022. aastal.
Pavilionis tõi esile, et valitsus ei ole vahetunud mitte ainult Leedus, vaid ka Tallinnas.
„Ja nüüd toimusid seal valimised. Nii palju, kui mina aru saan, ei saanud Eesti praeguse välisministri erakond valimistel palju hääli. On tõenäoline, et järgmistel valimistel ei saada üldse, nii et see võib olla ministri isiklik püüe minna lõpus kuhugi huvitavasse kohta,“ ütles Pavilionis.
Pavilionis ei näe sellistel visiitidel mingit mõtet.
„Hiina on meid alati jaganud ja valitsenud. On väga keeruline seda ühtsust leida, aga see on tekkimas, eriti kui me mõistame, et Hiina jääb EL-i ja NATO erineva terminoloogia järgi fundamentaalseks süsteemseks strateegiliseks konkurendiks või isegi vastaseks,“ ütles Pavilionis.
Pavilionise sõnul ei ole Ameerika ja Hiina vahelist draamat arvesse võttes sellistel riikidel nagu Balti riigid sugugi tark selliseid samme astuda.
„Nagu te näete, on Pentagoni toetus praegu vähemalt paberil lõpetatud. Me teeme endiselt tööd selle taastamiseks. Ma ei ole kuulnud ka vägede kohaoleku kohta kindlat lubadust. On hea, et need endiselt siin on, aga poolakatel on need lubadused olemas ja koostöö tase Washingtoniga on palju kõrgem,“ ütles Pavilionis.
Pavilionise arvates peaks Euroopa Liidul olema ühtne Hiina-poliitika ja ta kritiseeris selliseid individuaalvisiite.
„Ma arvan, et see ei ole praegusel hetkel hea, kui on sõda, kui USA administratsiooni seisukoht liigub küll paremuse poole, aga ei ole veel täielikult meie poole pöördunud. Ja see ei ole eriti hea EL-i jaoks, sest tavaliselt oleme meie, Balti riigid, alati öelnud, et nagu me kord leppisime kokku Venemaa kohta, oleks hea, kui oleks ühtne poliitika ka Hiina suhtes ja et kogu EL rakendaks seda meie nimel,“ ütles Pavilionis.
Seimi väliskomitee liige Leedu Sotsiaaldemokraatlikust Parteist (LSDP) Ruslanas Baranovas tõi esile, et aeg-ajalt on erinevad riigid tundnud kiusatust Hiinat külastada.
„[Poola endine president Andrzej] Duda käis ka Pekingis. Ka ukrainlased mängisid pikka aega nii, et mitte püüda Pekingit pahandada. On ilmselt kõigile selge, et Hiina on – see sõltub nüüd poliitilisest hinnangust – mõned ütleksid, et ainus riik, mis saab [Venemaa valitsejale Vladimir] Putinile midagi öelda, et ta vaenutegevuse peataks. Ma ütleksin, et ta on Venemaa Ukraina-vastase sõja suurim toetaja. Kui Hiina Venemaad nii ei aitaks, ei oleks Venemaa ilmselt täna sõjas. Aga aeg-ajalt on erinevad riigid ja erinevad ministrid tundnud kiusatust minna ja püüda viia neid sõnumeid Pekingisse, lootes, et võib-olla suudavad nad kuidagi veenda,“ ütles Baranovas, kelle sõnul ei ole seni kedagi edu saatnud.
„Ma arvan, et Eesti puhul põrkavad need olukorra diplomaatilise mõjutamise soovid kokku ka geopoliitilise tegelikkusega, et Hiina lõikab sellest sõjast kasu,“ ütles Baranovas.
Rääkides riikide ühtsusest, usub Baranovas, et kõige tähtsamates asjades jäädakse siiski ühtseks.
„Ja iga riik otsustab ise, mis meetodeid proovida, et saavutada eesmärke, mille poole me kõik püüdleme,“ ütles Baranovas.
Baranovas ei dramatiseerinud erinevalt oma konservatiivist kolleegist Tsahkna visiiti üle selles suhtes, et sellel võiksid olla kriitiliselt tähtsal ajal negatiivsed tagajärjed suhetele USA-ga.
„Igal juhul arvan ma, et Eesti diplomaatiline teenistus on samuti pikka aega maailmas elanud. Ilmselt on meie partneritega sellest visiidist ja selle eesmärkidest räägitud. Lisaks sellele rääkis Donald Trump ise alles hiljuti Xi Jinpingiga. Nii et ma arvan, et suuri tragöödiaid ei tohiks seal kindlasti juhtuda,“ ütles Baranov.
Leedu püüab diplomaatilisi suhteid Hiinaga taastada.
„Meie seisukoht on alati olnud, et me tahame kindlasti taastada diplomaatilisel tasemel esinduse, kui Hiina ei nõua mingeid suuri ebarealistlikke asju, sealhulgas Taiwani esinduse nimi,“ ütles Baranovas.
Tsahkna visiidi eesmärk on jätkata Hiinaga dialoogi kahe- ja mitmepoolsetes küsimustes ning jagada Eesti vaadet maailmas toimuvale, sealhulgas Venemaa agressioonile Ukrainas, teatas välisministeerium. „Suhtleme riikidega, kellega meie vaated mõningates küsimustes ei ühti, ja selgitame oma seisukohti. Kui meie oma huvide eest ei seisa, teeb seda keegi teine. Eesti soovib Hiinaga hoida avatud ja pragmaatilist suhtlust,“ ütles Tsahkna ja lisas, et vestlus kohtumisel Wang Yiga oli väga avatud. „Kohtumisel selgitasin oma Hiina kolleegile, millised on Eesti seisukohad Venemaa agressiooni ja Ukraina toetamise küsimuses.“
Tsahkna ütles, et Eesti ja Euroopa jaoks on Venemaa agressioon Ukrainas eksistentsiaalne küsimus ja seetõttu vaatame kõiki meie suhteid läbi selle sõja prisma. „Mõistame hukka kõik tegevused, mis otseselt või kaudselt toetavad Venemaa agressiooni Ukraina vastu, ja kutsume üles koostööle, et takistada Venemaad sanktsioonidest mööda hiilimast,“ ütles Tsahkna ja lisas, et sanktsioonide vältimisele kaasa aitamisel on ettevõtete jaoks tagajärjed. „Ettevõtted, mis jätkavad tarneid Venemaa kaitsetööstusele, riskivad sekundaarsete sanktsioonidega.“
„ELi sanktsioonid on osa laiemast pingutusest rahvusvahelise õiguse kaitsel ja Hiinal kui ÜRO Julgeolekunõukogu alalisel liikmel on oluline roll ja vastutus rahvusvahelise õiguse, sealhulgas riikide suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmisel,“ ütles Tsahkna. Samuti rõhutas välisminister Tsahkna, et Eesti teeb aktiivselt koostööd rahvusvaheliste partneritega, et aidata Venemaale küüditatud Ukraina lapsi tagasi kodumaale tuua. Ta tegi Hiinale ettepaneku teha koostööd laste tagasitoomise nimel.
ELi ja Hiina suhteid arutades märkis Tsahkna, et Eesti lähtub suhetes Hiinaga ühtsest ELi poliitikast. „Oleme pühendunud konstruktiivsele, põhimõttekindlale ja väärtuspõhisele dialoogile ELi-Hiina suhetes, sealhulgas inimõiguste küsimustes,“ sõnas ta. „Eesti peab ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmena aastail 2026–2028 oluliseks üldiste inimõiguste kaitset ja edendamist. Inimõiguste põhimõtted on universaalsed ja jagamatud.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (12)