Üheksa aasta vältel on riik toetanud kohalikke omavalitsusi, et iga laps ja noor pääseks huvipõhise tegevuseni – olgu ta maalt või linnast, jõukast või toimetulekuraskustes perest. Tulemuseks on olnud huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavuse paranemine ja regionaalse ebavõrdsuse vähenemine. Nüüd on valitsus asunud seda edulugu ümber kirjutama, kavatsusega suunata seni sihtotstarbeline toetus omavalitsuste üldisesse tulubaasi. Praktikas tähendab see, et vastutus kingitakse täies mahus omavalitsustele teadmisega, et kõik vallad ja linnad ei suuda ega kavatsegi noorte huviharidust samal tasemel hoida, arendamisest rääkimata.
Alates 2017. aastast on riik toetanud kohalikke omavalitsusi, et tagada lastele üle Eesti parem ligipääs huviharidusele ja huvitegevusele. Seni rakendatud huvihariduse ja -tegevuse toetusmudel on arvestanud omavalitsuse rahalist võimekust, noorte arvu ning toimetulekuraskustes perede osakaalu. Tegemist on olnud sihipärase ja üpris õiglaselt kujundatud meetmega, mis on aidanud vähendada regionaalset ebavõrdsust ning taganud, et iga 7–19-aastane noor – sõltumata elukohast või pere majanduslikust olukorrast – pääseb ligi huviharidusele ja leiab tee muusika, spordi, kunsti, teaduse või mõne muu enesearengut toetava valdkonna juurde.