Kisendav naine Donald Trumpi Ameerika Ühendriikide presidendiametisse vannutamise tseremoonial, 20.01.2017. Pilt: YouTube’i ekraanitõmmis

Sõnavabaduse mõttekoja FIRE USA ülikoolide sõnavabaduse uuring osutab, et mehed on võrreldes naistega rohkem kui 3,5 korda vastaspoole vaadete suhtes täiuslikult sallivamad.

Kujutatagu ette, et keegi on demokraatlik sotsialist [USA Demokraatliku Parteiga seotud pahemäärmuslik-islamistlik poliitiline liikumine] ja ta kutsutakse esinema kuhugi ülikooli. Kes kõige tõenäolisemalt üritaks osutatud inimest tühistada: kas pahempoolne naisterahvas või parema ilmavaatega mees?   

Mõistlik oleks arvata, et sarnase maailmavaatega inimesed on sallivamad, kuid vastselt avaldatud mõttekoja FIRE (Foundation for Individual Rights and Expression; Isiku- ja Väljendusvabaduse Sihtasutus) uuring näitab, et see pole sugugi nii. Kui üllatav see ka poleks, tuleb välja, et mehed on hulga sagedamini vastaspoole suhtes sallivamad kui naised isegi enda liitlaste suhtes.

Kus asuvad mehed ja naised sõnavabaduse kaardil? Keskmine sallivus – pahem- vs parempoolsed esinejad ideoloogia x sotsiaalse soo järele – 2025.
– Y-telg: parempoolsete sallivus; x-telg: pahempoolsete sallivus.
– Ideoloogia (värvilised täpid ülalt alla): väga liberaalne; mingil määral liberaalne; kergelt liberaalne; mõõdukas, keskpõranda vaadete esindaja; kergelt konservatiivne; mingil määral konservatiivne; väga konservatiivne; demokraatlik sotsialist; libertaar; ei oska selliste asjade suhtes midagi arvata; midagi muud.
– Tabeli nurgad (vasakult paremale, ülalt alla): paremale kaldu, palju sallivam, vähem sallivam, vasakule kaldu.
– Sotsiaalne sugu (gender): ümmargune punkt mehed, kandiline naised.

FIRE’i tänavune Ülikoolide sõnavabaduse edetabel paljastab, et üldine sallivus vastakate seisukohtade suhtes on madal nii mees- kui naisüliõpilaste hulgas. Samas meesüliõpilased, seda sõltumata nende poliitilistest vaadetest, on läbivalt naistest sallivamad. Kui pisut sallivamad mees-libertaarid välja arvata, on kõigi poliitiliste ideoloogiate mehed üksteise suhtes enam-vähem sama ühtemoodi sallivad. Mis on tõsi samuti naiste puhul.

Teiste sõnadega ei tähenda see, nagu liberaalid oleksid konservatiividest sallivamad või vastupidi. Liberaalsed ja konservatiivsed mehed on enam-vähem ühtemoodi sallivad, nagu seda on ka liberaalsed ja konservatiivsed naised. Kuid vahe tuleb sisse siis, kui vaadata, kas tegemist on liberaalse või konservatiivse mehega.

Kui poliitiline kuuluvus muudab inimesed kallutatuks nende vaateid jagavate esinejate suhtes, siis teisalt mõjutab see väga vähe nende tahtlust lubada esinejatel rääkida. Siiski sõltumata parteist ja ideoloogiast, on mehed naistest niivõrd sallivamad, et sooline lõhe valitseb ideoloogilisi erinevusi. Ehk mehed on võrreldes naistega rohkem kui 3,5 korda vastaspoole vaadete suhtes “täiuslikult sallivamad”, mis tähendab, et nende poolest võiksid ülikoolides loenguid pidada ükskõik kes.

Millest on niisugune sooline lõhe tingitud? FIRE andmestik sellele lõplikku vastust ei anna, kuid uuringus tuvastatud tõigad vastavad aastakümnete jooksul avaldatud teadustöödele, mis käsitlevad poliitilist sallivust või tsensuuri toetamist. Mis kõik osutavad, et mehed on naistest sallivamad ja neis on vähem tahet kedagi tsenseerida.

Samas FIRE uuringu andmestik välistab teatud võimalused. Võib näiteks arvata, et naisi puudutavad hüpoteetiliste esinejate seisukohad, kelle kohta uuringus küsiti, iskilikult rohkem. Kuid nendest esinejatest ainult üks esitas seisukohti (sündimata laste tapmise keelustamine), mis puudutas naisi märkimisväärselt meestest enam ja sooline lõhe osutatud esineja puhul pole võrreldes teistega suurem. Ehk osutatud asjaolu ei paista põhjustavat soolist lõhe.

Põhjuseks paistab suuresti olevat asjaolu, mida kinnitavad mitmed uuringud, et naised eelistavad kogukondlikku üksmeelt (sotsiaalset harmooniat).

See, et tsensuurimeelsed inimesed lubati ülikoolide juurde, on osutunud kõrgharidusele hävitavaks. Igaühele, kes üritab arutelu tõkestada, tuleb tuletada avalikult meelde, et üheks kõige jõulisemaks ühiskondlike eksimuste parandamise tööriistaks on vastakate arvamuste avalik arutelu. 

Ameerika Ühendriikide tuntud ühiskonnategelane Helen Andrews leiab, et “tühistamiskultuur on midagi, mida naised alati teevad, kui neid mingisuguses valdkonnas piisaval hulgal kokku satub”. Ameerika Ühendriikide ülikoolides õpib rohkem naisi kui mehi alates 1979. aastast, mis on aidanud kaasa ühiskonna naisestumisele ja emaskuleerimisele.

Evolutsioonipsühholoog Gad Saad on pikalt käsitlenud probleemi, kuidas inimesed kipuvad ülikoolidest saama endale külge ränga progressiusu ajuhaiguse.

Toimetas Karol Kallas