Eelarvenõukogu juhib tähelepanu, et valitsus on otsustanud peatada kodumaised eelarvereeglid, mis avab tee ligi kahe miljardi euro suurusele aastasele puudujäägile.
Nõukogu toob välja, et eelarveläbirääkimistel võttis valitsus riigile juurde kulukohustusi, kuid loobus samal ajal olulisest tuluallikast – 2026. aastast jõustuma pidanud tulumaksutõusust.
Selle tulemusena ulatub rahandusministeeriumi hinnangul järgmisel kahel aastal valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk 4,5%ni SKPst. „See tähendab, et riigi kulud ületavad tulusid ligikaudu kahe miljardi euro võrra aastas,“ seisab nõukogu teates.
Lisaks kaitsekulude tõusule üle 5% SKPst suunab riik varasemast rohkem raha ka sotsiaalkaitsele ja tervishoiule.
Reeglite peatamine, mitte leevendamine
Nii suurt puudujääki võimaldab valitsusel kavandada Euroopa Liidu kaitsekulude vabastusklausel ja kodumaiste eelarvereeglite täielik peatamine.
Eelarvenõukogu rõhutab, et nende eelistus olnuks kodumaiste nõuete ajutine leevendamine, mitte aga nende peatamine.
Eelarvestrateegia sõnul on Eesti riigirahandus kursil, mis tähendab 2029. aastaks võlakoormust 34,5% SKPst ja intressikulusid üle 450 miljoni euro. „Seejuures ei selgu strateegiast, kuidas asutakse riigirahandust korrastama, kui eelarvereeglid taas jõustuvad. Selleks ajaks nõuab eelarvedistsipliini taastamine väga suurt eelarvepingutust.“
Nõukogu tuletab meelde, et kõrgema võlakoormusega kaasnevad vältimatult negatiivsed tagajärjed, sõltumata selle põhjustest.
Eesti eelarvepoliitikat hindav sõltumatu nõuandekogu tegutseb 2024. aasta kevadest koosseisus: esimees Peter Lõhmus, aseesimees Viljar Arakas ning liikmed Karin Jõeveer, Ülo Kaasik, Robert Kitt ja Martti Randveer.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (13)