Allikas: Eesti Energia

  • Oktoobrikuus püsis elektrihind eelmise aastaga sarnasel tasemel, kuid ligikaudu 11% kõrgem kui selle aasta septembris. Hinda tõstsid külmem ilm, madalam päikese- ja tuuleenergia tootlikkus ning elektriühenduste pudelikaelad Eesti ja Läti vahel.
  • Eesti sõltus oktoobris tavapärasest enam impordist – kui tavaliselt impordime oktoobris kolmandiku, siis sel aasta importisime ligi pool kogu tarbitud elektrist.
  • Ühenduste hooldustööd ja juurdeehitused Lätis hoidsid odavat Põhjamaade elektrit suuremas mahus Eestis, mistõttu jäi Eesti hinnad ligikaudu 15% madalamaks kui Lätis ja Leedus.
  • Elektri hinnatipud tekkisid vähese tuuletoodangu ja suure põlevkivienergia osakaalu ajal (ligi 22% oktoobrikuu tundidest oli tuuletoodang alla -ning põlevkivi üle keskmise): nendel tundidel oli elektrihind keskmiselt 17,3 s/kWh.
  • Talveperioodi alguses hakkavad hinnad sõltuma eelkõige Põhjamaade elektri kättesaadavusest ja sealsest hinnatasemest, samuti tuuleenergia tootmisest Balti piirkonnas ning, mis väga oluline, temperatuurist.

Eesti elektrihindu mõjutasid oktoobris hooaja muutumine, ühendusvõimsused ja tootmisdünaamika

Eesti elektrihinda mõjutas oktoobris mitme teguri koosmõju – Balti riikide tootmisdünaamika ning ühenduspiirangud, mis takistasid odava Skandinaavia elektri importi. Eesti keskmine elektrihind oli 8,98 s/kWh, mis oli peaaegu sama kui aasta varem, kuid ligikaudu 11% kõrgem kui septembris (8,11 s/kWh). Hinnatõusu peamisteks põhjusteks võrreldes eelneva kuuga olid Baltikumi päikeseenergia tootmise järk-järguline vähenemine, hooajaline temperatuurilangus, mis suurendas küttevajadust, ning tavapärasest väiksem tuuleenergia toodang Eestis. Lisaks oli ühendus Lätiga piiratud, mis vähendas Leedus toodetud tuuleenergia sissevoolu.

Kuna kogu oktoobri vältel olid Eesti ja Läti vahelised ühendusvõimsused ligi pooles mahus piiratud, püsis Eesti elektrihind ligikaudu 15% madalam kui Lätis ja Leedus. Lõunanaabritel puudus tavapärane ligipääs soodsamale Soome elektrile, mis voolab Eestisse läbi Estlinki ühenduse. Selle tulemusel kasvas Eesti netoimport märgatavalt ja moodustas ligi pool kogutarbimisest (48%). See on kolmandiku võrra kõrgem kui viimase viie aasta oktoobrikuu keskmine. Kuna soodsam importelekter jäi Läti ühenduspiirangute tõttu suuremas mahus Eestisse, aitas see sageli hoida kallimaid gaasi- ja põlevkivijaamu turult eemal.

Siiski esines Eestis mitmeid hinnatippe, mil hind ületas 15 s/kWh piiri. Nende taga oli selge muster: oktoobris tõusid hinnad kogu Baltikumis nendel tundidel, mil Eesti põlevkivijaamad töötasid suuremas mahus (≈186 MW) ja kogu Balti tuuleenergia toodang jäi alla keskmise (≈642 MW). Sellistel tundidel (umbes 22% kuust) püsis Eesti keskmine hind 17,3 s/kWh juures ning Lätis ja Leedus vastavalt umbes 19,5 s/kWh. Kogu kuu lõikes oli 19% tundidest Eestis hinnaga vähemalt 15 s/kWh.

Kui hinnatipud välja arvata, oli olukord turul tunduvalt rahulikum: Eesti keskmine hind püsis umbes 6,6 s/kWh ja Lätis-Leedus 8,0 s/kWh, kusjuures vaid umbes igal kümnendal tunnil ületas hind 15 s/kWh. Selle põhjus on lihtne: kui tuult on vähe, peab süsteem tuginema rohkem põlevkivi- ja muudele soojuselektrijaamadele, mille tootmiskulud on kõrgemad ning mis seetõttu määravad ka elektrihinna. Kuna Eesti-Läti ühendus oli piiratud, pääsesid Läti ja Leedu vähem ligi odavamale Põhjala elektrile ning nende hinnad kujunesid Eestist kõrgemaks.

Oktoobris sõltuvad elektrihinnad üha enam tuuleenergiast ja vähem päikeseenergiast

 Suvekuude väga madalad hinnad, mis langesid sageli alla 10 euro MWh kohta või veelgi madalamale, on hakanud taanduma. Hooajale omaselt langeb päikeseenergia osakaal turul, samuti on Läti hüdroenergia tootmine talveperioodiks vaibumas.

See jätab turule alles ühe tarbijasõbraliku ja odava tootmisallika, mis suudab hindu märkimisväärselt allapoole viia – tuuleenergia. Oktoobris kattis tuuleenergia ligikaudu 12% Eesti kogutarbimisest. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga (20%) on tegemist suure langusega, mis avaldas kindlasti mõju kogu Balti regiooni elektrihindadele. Samal ajal, koos Läti ja Leedu tuuletootmisega, moodustas tuuleenergia kokku umbes 21% Balti riikide kogutarbimisest. Selle osakaal tõotab talve saabudes veelgi kasvada. Kui vaadata tootmisandmeid perioodil jaanuarist oktoobrini, on tuuleenergia tootmine viimase nelja aasta jooksul kasvanud keskmiselt 30%.

Mida rohkem lisandub tuuleenergiat nii Eestis kui ka laiemalt Baltikumis, seda väiksemaks muutub sõltuvus kallistest fossiilkütustel põhinevatest tootmisüksustest – olgu nendeks Leedu ja Läti gaasijaamad või Eesti põlevkivielektrijaamad, mis tõstavad hinnad sageli üle 15 s/kWh. Tarbijate jaoks jääb oluliseks teguriks ka ligipääs odavale Põhjala hüdroenergiale: seni, kuni eelkõige Norra, aga ka teised Põhjamaad, toodavad stabiilselt ja prognoositavalt hüdroenergiat, aitab see madalate tootmiskulude tõttu Balti elektrihindu all hoida.

November toob tõenäoliselt külmema ilma ja suurendab kütmisega seotud nõudlust

Päevade lühenedes ja ilma jahenedes kasvab Eestis tavapäraselt elektritarbimine kütmise tõttu. See toob kaasa mustri, mida on nähtud ka varasematel talvedel – hommikuste ja õhtuste tipptundide ajal on hinnad selgelt kõrgemad, samas kui päevased ja öised hinnad jäävad võrdlemisi madalamaks.

Eelmise aasta novembris olid hommikused hinnad ajavahemikus 07.00–09.00 keskmiselt ligi 50% kõrgemad kui kuu keskmine hind. Kõige kallimatel õhtustel tundidel, ajavahemikus 16.00–18.00, olid hinnad keskmiselt umbes 65% kõrgemad kui kuu keskmine. Tavatarbijatel tasub sellises olukorras jälgida hoolikalt börsihindade liikumist või vajaduse korral kaaluda fikseeritud hinnaga paketti, et kaitsta end järskude hinnakõikumiste eest.

Talveperioodi saabudes sõltuvad hinnad jätkuvalt Põhjala impordi kättesaadavusest, NordBalti ühendusest Leedu ja Rootsi vahel või  Eesti-Soome vahelistest Estlinki ühendustest. Samuti mõjutab hinda Põhjamaade hinnatase, tuuleenergia tootmine Balti regioonis ning, mis eriti oluline, temperatuur. Praeguste andmete järgi jätkuvad Eesti ja Läti vahelised umbes 50% ulatuses ülekandevõimsuse piirangud ka novembris, mis tähendab, et odavam Soome elekter ei pruugi jõuda Eesti turust kaugemale.

Karl Joosep Randveer, Eesti Energia energiakaubanduse analüütik

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.

Samal teemal