Kolmapäeval käis Riigikogus esinemas riigikontrolör Janar Holm ja tema räägitust tegi kokkuvõtte EKRE saadik Evelin Poolamets. Teemaks oli Holmi ettekanne “Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2024.–2025. aastal. Transpordi ja liikuvuse valdkonna eesmärgid ja tegelikkus.”
Evelin Poolamets: “Riigikontroll on järjekordselt juhtinud tähelepanu probleemidele, mis puudutavad riigieelarve koostamist, täitmist ja järelevalvet. Need tähelepanekud ei ole uued. Tegemist on korduvate murekohtadega, millele on aastate jooksul korduvalt tähelepanu juhitud ning mille lahendamiseks on Riigikontroll teinud Rahandusministeeriumile mitmeid soovitusi. Kuigi Rahandusministeerium on alustanud uue riigieelarve seaduse väljatöötamist ja täiendanud eelarvestamise käsiraamatut, näeme, et tegelikud probleemid eelarve distsipliinis ja läbipaistvuses püsivad endiselt.
2024. aasta auditiaruande põhjal jätkub Vabariigi Valitsuse reservi mahu vähenemine: 149 miljonilt 143 miljonile eurole. Kuid oluline ei ole üksnes summa, vaid ka see, kuidas ja milleks reservi kasutatakse. Tervelt 85% reservist jagati sihtotstarbeliselt mitte ootamatute, vaid juba varasemalt otsustatud tegevuste rahastamiseks. See tähendab, et reservi kasutatakse üha enam planeeritud kulutuste katmiseks, mitte ettenägematute olukordade lahendamiseks, milleks see algselt loodi.
Veelgi murettekitavam on asjaolu, et ligi pool sihtotstarbeliselt jaotatud summast 43% eraldati alles viimastel kuudel. On ilmne, et novembris või detsembris tehtud rahastamisotsuste puhul ei jõuta kõiki eraldisi enam kasutada, mistõttu kanduvad summad üle järgmisesse aastasse. Nii tekib olukord, kus raha, mis peaks toetama konkreetse eelarveaasta eesmärke, hakkab tegelikult liikuma edasi tulevikku ja eelarveaasta piir kaotab oma tähenduse.
Veelgi enam, Riigikontroll leidis, et üks 2024. aasta reservi rahaeralduse otsus tehti järgmisel kalendriaastal, 7. jaanuaril 2025, kuid vormistati tagasi 2024. aastasse. Selline praktika õõnestab eelarveaasta lõplikkuse põhimõtet ja vähendab avalikkuse usaldust eelarve õige järgimise vastu.
Auditi käigus selgus ka, et 2025. aastasse kanti üle Vabariigi Valitsuse reservi jääke kokku 109,2 miljoni euro ulatuses. Riigikontrolli arvutuste kohaselt oleks see summa pidanud olema 36,3 miljonit eurot väiksem, sest Rahandusministeerium kandis ekslikult edasi juba 2023. aasta jääke.
Selline olukord ei ole esmakordne. Sarnaseid rikkumisi tuvastati ka eelmisel aastal. Kui 2023. aastast kanti 2024. aastasse seadusega lubatust rohkem jääke 9,3 miljoni euro ulatuses, siis nüüd on eksimus ligi neli korda suurem. See näitab, et süsteemsed probleemid pole kadunud, vaid hoopis süvenenud.
Riigikontroll rõhutab õigustatult, et kogu Vabariigi Valitsuse reservi tuleb käsitleda ühtse tervikuna, mitte jagada seda osadeks. Praegune Rahandusministeeriumi tõlgendus loob olukorra, kus sama raha kasutamist saab pikendada mitme aasta võrra, kuigi seaduse mõte on selgelt vastupidine.
Ka eelarve jääkide kinnitamine võttis taas liigselt aega. Jäägid kinnitati alles viis kuni kuus kuud pärast pärast eelarveaasta lõppu. Selline venitamine vähendab eelarve aastaaruannete usaldusväärsust ja teeb järelevalve keerukaks. Kokkuvõttes viidi 2024. aastast 2025. aastasse üle 1,7 miljardit eurot, mis moodustab ligi 9% eelarve mahust. See on 130 miljonit rohkem kui aasta varem. Me peame küsima, kas selline praktika on kooskõlas vastutustundliku eelarvepoliitika põhimõtetega.
Head kolleegid! Riigikontrolli töö näitab, et meil ei ole vaja mitte ainult uusi seadusi ja juhendeid, vaid ka muutust mõtteviisis. Eelarve peab olema selge, õiglane, ajaliselt piiritletud dokument, mitte paindlik tööriist, mille abil eelarveaastaid venitatakse ja kohustusi edasi lükatakse.”