Neljapäeval oli Riigikogus taas teemaks e-valimiste keelustamine ehk Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja kiirkorras e-hääletamise peatamine” eelnõu esimene lugemine. EKRE saadikud paljastasid seal aktiivselt e-valimiste ebaturvalisust oma küsimustega ettekandjale.
Anti Poolamets: “Meil on nii palju vigu e-valimistes. Ennekõike see, et ta on kontrollimatu, ükskõik kui palju me arutame IT-lahenduste üle, seda ei saa kontrollida keskmise kodaniku tasemel, see jääb ekspertide kätte. Nii et anna aga ekspertidele võim ja elu on näidanud, et eksperdid teevad väga huvitavaid otsuseid.
Aga üks konkreetne viga, mis on e-valimistes, on see, et e-hääled hävitatakse kuu aja jooksul pärast valimiskaebuste lahendamist. Kas see ei ole ka üks muret tekitav koht, et kui tagantjärele kas või keegi taipab, et oli turvaauk, näiteks Tallinna Ülikooli teadlased, siis mitte midagi enam kontrollida ei saa? Ehk siis, kas oleks oluline ka sellise probleemi lahendamine?”
Mart Helme: “See on väga tänuväärne, et mitte ainult EKRE ei pea e-valimiste teemal võitlust, et lõppkokkuvõttes selgusele jõuda, millega meil ikkagi tegemist on – kas meil on tegemist mastaapse valimispettusega või on meil tegemist Eesti e-riigi edulooga.
Aga minu jaoks on üks väga tõsine küsimus siin seotud sellega, et sisuliselt on meil praegu olukord, kus e-valimisi vaidlustada ei ole võimalik. On kehtestatud selline tähtaegade ringkäendus, et enne ei saa esitada Riigikohtule, kui on esitatud valimisteenistusele, valimisteenistusele ei saa jälle esitada enne, kui on esitatud Riigikohtule. Ongi niisugune olukord, et enam kui 30 korral on üritatud vaidlustada e-valimisi ja enam kui 30 korral ei ole Riigikohus võtnud seda vaidlust menetlusse. Ka eile teatas Riigikohus, et ta järjekordselt EKRE esitatud e-valimiste vaidlustamist ei võta menetlusse. Millest see teie meelest kõneleb?”
Varro Vooglaid: “Nagu kõik teavad, EKRE positsioon e-valimistega seonduvalt on olnud pikka aega väga selge ja ühemõtteline: e-valimised tuleb lõpetada. Ei ole üldse küsimustki, sellepärast et need ei ole lihtsalt kooskõlas põhiseaduses sätestatuga, need ei toimu ühel konkreetsel päeval, nagu põhiseadus nõuab, ja valimisi ei viida läbi ühetaoliselt, nagu põhiseadus nõuab.
Samuti on põhimõtteliseks probleemiks vaadeldavuse võimatus. Tavalisel ja keskmisel inimesel ei ole põhimõtteliselt võimalik vaadelda ja sellisel viisil ei saa valimisi korraldada.
Aga minu küsimus teile on seotud Keskerakonna positsiooniga. Nagu me teame, siin parlamendis tehakse väga sageli show’d, võetakse positsioon, et näidata ennast teatudsugusena, aga hiljem nendest positsioonidest taandutakse. Ma ei heida seda teile praegu ette. Aga selleks, et meile oleks selge ja et ka avalikkusele oleks selge, ma tahangi teilt küsida selget kinnitust.
Kas te saate Keskerakonna nimel kinnitada, et kui peaks tekkima võimalus tulla teil võimule, võib-olla koos meiega, siis te seisate kindlalt selle eest ka siis, mitte ainult praegu, et e-valimised saaksid tõepoolest lõpetatud? Saate anda sellise selgesõnalise kindla kinnituse, millele saab pärast tagasi viidata?”
Rain Epler: “Varro tegelikult võttis minu küsimuse ära. Ma tahtsin täpselt sama asja küsida. Ma mäletan, et Jüri Ratase juhtimise ajal Keskerakond oli võib-olla veidi kõhklev või isegi kippus pooldama e-valimisi. Nüüd te olete oma liikmete ja jumala abiga saatnud Jüri muu töö peale.
Aga ma sain selle kinnituse. Seepärast ma küsin hoopis teise küsimuse. Kui vaadata seda toimuvat, siis üks asi, mis siin juba esile toodi, on see, et protestide esitamine on viidud selliseks, et kui sa esitad kusagile, siis öeldakse sulle, et ei-ei, sa alguses pead sinna teise kohta esitama, ja peale seda öeldakse, et nüüd sa jäid hiljaks – tehakse neid mänge. Pluss lisaks on ju videosse salvestatud sellel korral väga konkreetsed rikkumised. Aga valimiskomisjon ja valimisteenistus ikkagi teevad nägu, justkui kõik oleks kõige paremas korras.
Kumba sina arvad: kas nad on nii rumalad, et nad ei saa aru nendest probleemidest, või nad on nii küünilised ja kindlad, et see ringkaitse peabki lõpuni ja nad ei peagi probleemidega tegelema?”
Evelin Poolamets: “Tõepoolest, värske uuring näitab, et 42% valijatest ei usalda e-valimisi. See on peaaegu pool Eestit. Me ei tea tegelikult, kust need e-hääled tulevad ja kes need annab, kas hooldekodus hääletab hooldatav või hoopis hooldaja tema eest, kui palju hääli võib tulla ühelt ja samalt IP-aadressilt, üks, kümme või sada. Me ei tea, kas arvuti taga on see inimene, kelle nimi on hääletussüsteemis kirjas. Seejuures püütakse e-valimiste usaldusväärsust tõsta PR-kampaaniatega, aga ei tehta midagi selleks, et päriselt muuta süsteemi usaldusväärseks. Milline on teie hinnang, kas tehniliselt üldse oleks võimalik e-valimiste süsteemi usaldusväärseks muuta?”
Arvo Aller: “Tuleb tunnistada, et Keskerakonna näol on EKRE-l olemas partner, kes on valmis e-valimistega edasi liikuma ja selle tühistamise suunas edasi liikuma.
Aga nende näidete puhul, mis te olete toonud, tegelikult süsteem kontrollib veel seda, kas sertifikaat kehtib või ei kehti. Rohkem ta ei kontrolli, ei nägu ega midagi, kes sinna sisse on pandud. See on kehtivuse kontroll ja selle kaudu saad sa hakata hääletama. Ja see on nupumeestele ju järgmine samm, et kui sa valid kandidaadi välja, teed ekraanipildi ja järgmine samm on hääletada. Aga siis, kui sa oled juba hääletanud, siis seda nime ei tule, kelle poolt sa oled hääletanud. Nii et nupumehed võivad erinevaid asju kasutada.
Aga nüüd seoses sellesama eelnõuga, mille te saali olete toonud, mis su tunnetus ütleb? Kas sa olid ka komisjonis? Ja mis komisjon arvas, kas nad on valmis edasi liikuma või tundub, et kõik opositsiooni toodud eelnõud on suunatud prügikasti?”
Helle-Moonika Helme: “Ma olen selle väitega väga nõus, et mitte kusagil mujal demokraatlikes riikides pole soovitud e-valimisi juurutada. Mul on oma kogemus.
Ma käisin Jüri Ratasega riigivisiidil kaasas, kus Eesti pool üritas seda neile maha müüa ja nemad väga demokraatliku riigina teatasid, et mitte mingil juhul nemad seda kasutusele ei võta. Riikide põhiseadused on erinevad, sellest hoolimata on üks väga põhiline ja selge seisukoht e-valimise võimaluse mittekasutuselevõtuks olnud see, et see ei ole kohaldatav demokraatlikus riigis ega pruugi anda tulemust, mis hoiab jätkuvalt riiki demokraatia kursil.
Eesti põhiseadus ütleb, et valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Siin ei ole kusagil kirjas, et valimised on usuküsimus. Mitte kusagil! Aga ometi on põhiline vastuväide see, et meie usume e-valimistesse. Mis sa arvad, miks ikkagi see viide põhiseadusele jätkuvalt, miks seda keegi ei taha kuulda, kui me räägime e-valimiste ärakaotamisest?”
Siim Pohlak: “Riigikogu valimise seaduse § 1 lõige 3 ütleb selgelt, et igal valijal on üks hääl. Ma olen ise olnud tunnistajaks olukorrale, kus eelmistel valimistel olime telgiga väljas, rääkisime inimestega juttu, kui üks vanaproua tuli ja ütles, et teda need valimiste asjad üldse ei huvita ja tema ID-kaart on tütre käes ja tütar teeb ise, mis tahab. Ilmselgelt on tema tütrel ju kaks häält. See on ju otsene valimisseaduse rikkumine. Ja kas teil on teadmisi, kas on ka Eestis olnud näiteks selline olukord, et üks inimene tulebki välja ja esitab tõendid, et ta hääletas näiteks viie inimese eest? On PIN-id, kõik asjad, et talle anti viis ID-kaarti, ta hääletas ja tuleb peale valimisi ja ütleb, et näete, mul oli viis häält. Kas selline vaidlus on meil käinud läbi Riigikogu valimiste järel, kas te olete kursis, ja mis kohus või valimiskomisjon selle kohta öelnud on?”
Rene Kokk: “Kui vaadata ka siin Riigikogus toimunud koosolekute salvestisi, siis see on täitsa halekoomiline, mismoodi Vabariigi Valimiskomisjoni inimesed küll ei saa küsimustest aru, küll ei oska vastata, küll ei mõista üht või teist. Kui vaadata neid istungeid, siis on selline tunne, kuidas on võimalik, et need inimesed üldse töötavad seal asutuses. Kahjuks ei ole see ka kuskilt muutunud. Kui me vaatame neid e-valimiste testvideosid, mis siin ringlevad, siis on ka niisugune tunne, nagu oleks mingisugune naljalõik kuskilt Simsonite sarjast võetud. Täiesti käsitlematu! Aga see ei häiri mitte kedagi. Vaat see on poliitiline probleem, sellepärast et poliitiline katus on kogu sellel jamal nii tugev peal. Ja siit küsingi: kuidas me saaksime Euroopa poolt ka selle surve poliitikutele peale, kes meil riiki juhivad? See ei ole normaalne, mis siin toimub e-valimistega.”
Helle-Moonika Helme: “Siin on palju välja toodud küsimuste käigus põhiettekandjale neid väga põhimõttelisi kitsaskohti, mis on seotud e-valimistega. Need korduvad aastasse aastasse ja mitte midagi ei muutu. Igal pool mujal maailmas oleks enamik selliseid juhtumeid juba kriminaalsed, aga meil Eestis kahjuks mitte. Aga vaat, sina oled põhiseaduskomisjoni esimees ja sul on kohustus seista mitte e-valimiste, vaid põhiseaduse kaitsel. Ma küsingi sinult nüüd niimoodi, et kas sina põhiseaduskomisjoni esimehena ka usud e-valimistesse. Millisel juhul ma tuletan sulle meelde, et põhiseaduses pole §-s 60 kirjas, et valimised põhinevad usul, vaid sellel, et nad on üldised, ühetaolised ja otsesed. Ja põhiseaduse tundjana ma palun, et too välja nüüd sajaprotsendiline e-valimiste vastavus kõigile neile kolmele punktile.”