11. oktoobrist 2021 Eesti presidendi ametis olnud Alar Karis andis mõista, et suure tõenäosusega ta teiseks ametiajaks ei kandideeri. Karis ütles ka, et presidentuur võiks olla üks ametiaeg, aga seitse aastat.
“Mis juhtuma hakkab, raske on öelda. Ma võin nii palju küll öelda, et peab juhtuma väike ime, et mind keegi veenab kandideerima,” ütles Karis neljapäeval Vikerraadios vastuseks Mirko Ojakivi küsimusele, kas ta võtab vastu teise ametiaja või Eestile tuleb uus president.
Karise sõnul on see mitte poliitikute, vaid tema enda otsus, kas ta tahab veel teiseks ametiajaks presidendiks kandideerida või mitte.
“Ükski poliitik minu tulevikku ikkagi ei otsusta. Ma arvan, et selle otsuse ma teen ise ja olen seda kogu aeg ise teinud.”
Karis lisas, et kui kuhugi minna kandideerima, siis peab olema endal selgus, mis on šansid ja kas sa tahad sel hetkel.
“Küsimus on ikka selles, nagu ma ütlesin, et peab sündima ju mingi ime, et ma oleksin nõus oma jah-sõna andma. Aga imesid, nagu me teame, ikka juhtub elus. Ega ma eelmine kord ju ka 6. augustil ei olnud mul aimugi, et ma võiksin presidendiks hakata. Aga 31. august mind valiti ära,” jättis ta siiski mingi kandideerimise võimaluse avatuks.
Karis ütles ka, et presidentuur võiks olla üks ametiaeg, aga seitse aastat.
“Sellest võib-olla täitsa piisaks, siis tuleb uus president. Siis ei pea president hakkama poole aja peal mõtlema, kas ta ikka saab tagasi valitud ja kas ta tahab tagasi valitud saada ja nii edasi.”
Ta tõi veel välja, et iga kord, kui Eestis president ära valitakse, jääb mulje, et see oli esimene president, keda rahvas ei valinud.
“Tegelikult pole rahvas valinud Eestis ju mitte ühtegi presidenti, nad kõik on ikkagi parlamendis ära valitud.”
Karis andis mõista, et ta ise eelistaks presidendi otsevalimist, kuid et selles puudub poliitiline konsensus, ei ole tal mõtet selle ettepanekuga parlamenti minna.
“Eks see presidendi asi on nüüd üks pikem lugu tegelikult, mis on presidendi roll tänases parlamentaarses riigis. Näeme, et ka meie naaberriikides on see väga erinev. Aga tavainimesele on võib-olla isegi mõistetamatu näha, miks see või teine president saatis nii-öelda parlamendi laiali, aga meie president istub seal Kadriorus ja midagi ei tee. Need rollid on väga erinevad, ja mitte ka väga kaugetes riikides. Nii et kui hakata võrdlema siin Trumpi või Putinit ja Eesti presidenti, siis see on täiesti erinev maailm,” sõnas Alar Karis.
Presidendivalimised toimuvad Eestis järgmise aasta suve lõpus ja sügise alguses ning sõltuvad sellest, kas president õnnestub ära valida riigikogus või hiljem valimiskogus. Presidendi ametiaeg on viis aastat.
Alar Karis valiti Eesti presidendiks 2021. aasta riigikogu teises hääletusvoorus 31. augustil 72 häälega. Presidendi ametisse asus ta 11. oktoobril.