„Lisaks analüüsisime, millised järeldused saab teha lähisuhtevägivalla tõkestamiseks ja ennetuseks edaspidi. Antud juhtumiga seoses reageeris politsei 20 väljakutsele poole aasta jooksul. 20 teadet häirekeskusele ja 20 patrulli väljasõitu, mõnel korral reageeriti mitme patrulli ja lisaks veel kiirabiga. Mõelge. Ja see pole ju ainus tegevus Tartu piirkonnas. Kaugeltki mitte ainus arenev lähisuhtevägivalla (LSV) juhtum, nagu möödunud nädalavahetuse ülevaatest võis märgata,“ kirjutas ta.
Taro jätkas, et politsei võttis neid väljakutseid tõsiselt ning tegutses vastutustundlikult. „Aadressid olid teada, tegelane samuti. Käidi kohal ka naabrite kutse peale, kes kuulsid karjumist. Käidi ka siis, kui kannatanu kartis minna tööle õues luusiva ekselukaaslase tõttu. Väljakutse põhjustaja eemaldati sündmuskohalt – viidi Tartu vanglasse kainenema või kutsuti lähedased järgi.“
Taro sõnul on Nõo juhtumi puhul näha olulisi lünki suures pildis, mis ulatub politsei enda tegevusest kaugemalt. Ta tõi välja, et politsei edastas vajaliku info teistele osapooltele, näiteks lähisuhtevägivalla väljakutsetel täidetav infoleht liigub ka kohalikku omavalitsusse. „Meil siiski puudub hetkel teadmine, kuidas teised selle kätte said ja mida ette võtsid. Selle väljaselgitamisega veel tegeletakse.“
Taro nentis, et politseil polnud antud juhtumi puhul kehtiva õiguse järgi võimalik vägivallatsejale kehtestada isegi tõhusat viibimiskeeldu. „Praegune 12 tunni piirang poleks toiminud näiteks siis, kui samast korterist tuli mitu väljakutset sama ööpäeva sees 16-tunnise vahega. Ka hetkel kehtiv kõrgendatud ohu lävend ei võimaldaks seda, kuni kannatanu elu pole tõsiselt ohus. Vajalik seadusemuudatus on hetkel kooskõlastamisel ja võimaldab politseil edaspidi paremini ohvrit kaitsta.“
Samuti tõi ta murekohana välja, et milline on spetsialistide vastus, kui nendeni jõuab info psüühika häirete või sõltuvusprobleemide puhul teave patsiendi riskikäitumisest. „See on põhjus, miks me tõesti ootame sotsiaalministeeriumi just tervishoiu valdkonna esindajaid lähisuhtevägivalla ekspertrühma ja juhtrühma liikmeteks. Samuti oleks palju abi sellest, kui kokkuleppemenetluse järel määrataks kriminaalhooldaja koheselt kohtuotsuse kinnitamise järel ning järelevalve/toetusmeetmed rakenduks ilma viivituseta ja oleksid ka asjakohased.“
Taro rääkis, et praeguseks on täiendatud sisekaitseakadeemia ning politsei- ja piirivalvekolledži õppekavasid, et tulevased ametnikud oleksid paremini ette valmistatud lähisuhtevägivalla olukordade lahendamiseks. „Oleme loonud ka täiendkoolituse politseinikele ning korraldanud esmareageerijate nõustamist, et tugevdada nende oskusi ja vaimset vastupidavust. Pean oluliseks, et PPA jätkaks sellega. Aga see kompetents ja asjatundlik lähenemine on vajalik ka mujal suures pildis.“
Taro rõhutas, et kõige tähtsam õppetund on meenutus, et lähisuhtevägivalla tõkestamine, ohvrite kaitsmine ja vägivallatsejate ohjeldamine, vajadusel ka ravimine ei ole ju ainult PPA teha, vaid hoopis laiema vastutusega valdkond.
„Me peame suutma paremini – ükski inimene ei tohi jääda abita vahepealses tühimikus. PPA peadirektor kinnitas, et järgmised jõulud tulevad teisiti. Pühad on paraku tume aeg LSV juhtumite mõttes ning politseijuht on lubanud rakendada lisaressurssi kõige keerulisemateks perioodiks ning teha seda varasemalt teisiti, veelgi tõhusamalt. Jätkame ka LSV juhtumite info regulaarset edastamist meedia vahendusel – see aitab hoida fookust sellel julmal nähtusel, mis rikub inimeste ja perekondade elusid, sandistab vaimselt ka lapsi ja vôib viia ka väga traagiliste tagajärgedeni. Pingutame rohkem!“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (18)