Mõnda aega olete te seedinud seda, et üleriigiliselt ja mitmetes kohtades kohapeal olid kohalikud valimised erakonna jaoks suur tagasilöök. Kuidas te uue peasekretäri juhtimisel kavatsete edasi minna?
Väga tähtis ongi, et see igasugune tagasiside üle Eesti sisse võtta ja see tagasiside on üsna arusaadav. Reformierakonnal tuleb ennast kokku võtta, sõnumid selgelt sättida, maksudega mitte enam mängida. Väga selgelt see väärtusruum, mida me tahame hoida, mida me tahame edasi edendada, see ära sõnastada. Ja ilmselgelt liberaalse demokraatia, lääneliku väärtusruumi, aga kasvava majanduse ja kaitstud riigi ehitamisele peame pakkuma arusaadava visiooni.
Te ei olnud kindlasti ainus kandidaat, piirkondadest oli veel kandidaate peasekretäri kohale. Kas see tekitab teis ka natukene kõhklusi, et erakond ei ole väga ühtne? Piirkondades nähakse asju natuke teistmoodi kui Tallinnas.
Muidugi, meil on suur organisatsioon, aga mina näen küll, et Reformierakond on nüüd küll väga ühtne. Ka minu kandidatuur erakonna juhatuses ühehäälselt kinnitati.
Ainult ühtse meeskonnana me saame Eestit edasi viia. Ma arvan, et ükski valija ei anna meile andeks, kui me nüüd hakkame rohkem tegelema meie erakonna siseste asjadega kui riigi asjaga. Meilt ikkagi eeldatakse, et me pakume selget visiooni Eestile ja seda lääneliku väärtusruumi kaitsmist siis sellise liberaalse erakonnana.
Võib-olla isegi hullem ja keerulisem teie jaoks on see, milline on olukord Toompeal. Iga erakond elab üle valimiskaotusi ja elu läheb edasi. Aga Toompeal on praegu tekkinud olukord, kus teil ei ole väga palju valikuvõimalusi. Minna koos edasi Eesti 200-ga, kui nendest peaks osa inimesi ära pudenema, või lausa terve erakond ära pudenema, siis uut koalitsioonipartnerit praegu Toompeal ju tegelikult ei leia. Kõik lasevad teil lihtsalt praadida.
Meil on enamus tänase koalitsiooniga ja meie eesmärk on minna selle koalitsiooniga kuni järgmiste riigikogu valimisteni ehk 2027. aasta märtsini. Peale valimistulemust on uus võimalus valitsust moodustada.
Te ei taha tunnistada, et te olete ülimalt keerulises olukorras tegelikult, kui me vaatame Toompeal olevat häälte arvu? Teil on loomulikult väga suur fraktsioon, kelle peale te saate loota, aga ülekaal saalis on tegelikult üsna napp.
Seda on paljud ajakirjanikud ja konkurendid proovinud nii-öelda määrida meile, et meilt hakkavad inimesed ära kukkuma. Isamaa proovis minu arust ka väga selgelt inimestele öelda, et kas te tulete enne kohalikke valimisi meile või peale seda me teid enam ei oota. Nägime, et enne kohalikke valimisi mitte keegi ei liikunud.
Tänasel päeval me arutame riigieelarvet. Riigieelarve, mis tegelikult väga selgelt vähendab Eesti inimeste maksukoormust järgmise aasta tulumaksureformiga ja tugevdab riigikaitset. Ma arvan, see on asi, millele nii mõnigi opositsioonipoliitik võiks ka poolthääle anda, kui ta mõtleb Eesti inimeste toimetuleku ja Eesti riigi peale.
Minu arust on need kõik sellised soovunelmad konkurentide poolt. Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioon on minu arust küll praegu väga ühtne, toimetame üheskoos ja ma ei näe küll ühtegi saadikut, kes mõtleks teistpidi.
Tulles erakonna siseelu juurde tagasi, mingisugust erakorralist üldkogu te ei näe selle jaoks vajadust? Et Michal, kelle ajal on populaarsuskõver liikunud järjest allapoole ja varsti on maagiline 10 protsenti ka käes, kui niimoodi edasi läheb, siis mingisugust sellist sisemist ridade ümberkorraldamist enne valimisi te ei pea üldse vajalikuks?
Ma pean väga vajalikuks seda, et me ühtse meeskonnana sätime oma strateegia, oma sõnumid paika, millega me läheme 2027 riigikogu valimistele. Seal on kõigi erakonna liikmete panus väga oluline, vahet ei ole, mis positsioonis nad on.
See ongi meie ühine eesmärk. Kellelgi ei ole soovi mingeid toole ümber mängida, vaid et me oma sõnumites jõuaksime selgusele, oma väärtusruumis oleksid selged sõnumid. Nende selgete sõnumitega pakume ka siis visiooni uuteks valimisteks.
Ehk siis teie arvates minnakse kindlasti valimistele Kristen Michali juhtimisel?
Jah, ma arvan küll. Kristen Michali meeskond on, ma arvan, Eesti kõige professionaalsem poliitmeeskond.
Samas näiteks Siim Kallas andis ERR-ile intervjuu üle-eelmisel nädalal, kus ta ütles, et erakond vajab selgelt ka maailmavaatelist ümberkorraldamist, et senine suund on olnud risti vastupidine sellele, mis on olnud Reformierakond varasematel aastatel ja vajab ka tegelikult selgelt uut juhti ja juhtimist.
Tegelikult Siim Kallas uue juhi mõistes seda ei öelnud, mis sõnu te proovisite talle praegu suhu panna. Aga see eelnev jutt tõesti on… Me Siimuga suhtleme, väga paljud erakonna liikmed suhtlevad Siimuga. Ja Siimul on täpselt samasugune arusaam, nagu ma ka just kirjeldasin, et meil on vaja see selgus luua: millist Reformierakonda on Eestil kõige rohkem praegu vaja, mille eest me seisame, mida me proovime ära hoida ja mis on meie pikaajalisem visioon.
Selles me oleme täielikult Siimuga ühel nõul. Ja Siim on Reformierakonna liige, me üheskoos seda ka Eestile pakume.
Kas erakonna juht Kristen Michal läks viimastel päevadel Isamaad rünnates selle eest, et Isamaa läks Tallinnas võimukõnelustele Keskerakonnaga, üle piiri? Väga paljude inimeste arvates läks.
Üle piiri läks Isamaa sellega, et ta enne valimisi lubas eestimeelset juhtimist Tallinna linna ja Urmas Reinsalu ütles väga selgelt, et kui Isamaal on võimalus linnapeakoht saada, siis Urmas Reinsalu linnapeakandidaadina seda kohta hakkab ka täitma.
Ja ta on läinud sellega üle piiri, et ta oma kahel põhilubadusel on tegelikult järele andnud. Nad ei lähe eestimeelset linnavalitsust moodustama, vaid lähevad tegema seda korruptiivse Keskerakonnaga ja juba esimesest päevast peale hiilivad vastutusest kõrvale, toovad kellegi kolmanda linnapeaks.
See on, ütleme nii… eks kõik inimesed saavad ise mõelda, kas siis Urmas Reinsalu sõnad käivad tema tegudega kaasas või on seal vahel Urmas Reinsalu sõnadel-tegudel mingid vektorid, mis muutuvad ajas.
Kui nüüd vaadata Reformierakonna käitumist viimase poole aasta jooksul, siis on siin üsna sarnaseid poliitikajooni Isamaaga. Põhimõtteliselt võib isegi öelda, et Reformierakond teeb Isamaa lighti. Rohepöörde asjadele tõmmatakse vaikselt pidurit, loobuti tulumaksu tõusust – mida nüüd Isamaa on ju ka väga teravalt kritiseerinud, et meil pidi ju tõusma 1. jaanuarist tulumaks, selle te enne valimisi kaotasite ära. Te üritate kopeerida ja saada neid valijaid tagasi, kes on läinud teie juurest Isamaa juurde.
Maksusüsteemi mõistes on ikkagi kõige tähtsam see, et me teeme 2026. aasta 1. jaanuarist maksusüsteemi uuesti korda, jõustub tulumaksureform. See tähendab, et nn maksuküür kaob ära, taastame sellise sirge seljaga ühtse maksusüsteemi, mis on kõigile õiglane ja jätab keskmist palka teeniva inimesele 13. palga uuel aastal kätte.
Ma arvan ka see, et see ETS 2 edasilükkamine – ehkki ma arvan, sellel on üleüldine suur toetus riigikogus olnud, et ETS 2 süsteemi rakendamist on mõistlik natuke edasi lükata, et saaks kõige parem reaalne lahendus. See otsus, mis sellel nädalal Euroopa Keskkonnanõukogu koosolekult tuli, on peaaegu üks ühele Eesti valitsuse seisukohtade nägu. See näitab, et tegelikult Eesti töö Euroopa Liidus väikse riigina on väga-väga edukas.
See oli kindlasti Reformierakonna ja Kristen Michali jaoks suur võit, sest ETS 2 rakendub aastal 2028, kui teid enam Toompeal valitsuses ei ole, ehk te ei pea selgitama järgmisel aastal, miks meil 2027. aastal läheb bensiin veelgi kallimaks.
Kas auväärt ajakirjanik teab juba valimistulemusi ja uut koalitsiooni ette?
Ma näen lihtsalt populaarsusreitinguid praegu.
Ega see ETS 2 edasilükkamine ei ole ainult edasilükkamine, seal on ka kõike muud taustal, millega meie keskkonnaminister ja kliimaministeerium tegelevad päris jõudsalt, ja saadikud Brüsselis. Seal on ka väga palju muid aspekte.
Te hästi üldiselt rääkisite seda alguses, et te lähete edasi üritades taastada vanu Reformierakonna seisukohti. Aga mis on ikkagi see, mis pöörab Reformierakonna toetuse tõusuteele? Kas te saate öelda, et praegu on põhi käes või te arvestate, et see populaarsus võib veelgi vajuda?
Ma ei öelnud, et me plaanime taastada Reformierakonna vanu seisukohti, vaid et meie seisukohad oleksid selged, et me maksudega enam mängiks ja et meil oleks selge, milliseid väärtusi me siis edasi arendame. Liberaalset demokraatiat ja isikuvabadusi, mida me ka kaitseme.
Me nägime sellel nädalal, millise reaktsiooni tekitas väga tagurlik samm meie lõunanaabri Läti juures, kus Istanbuli konventsioonist välja astuti. See ei ole see väärtusruum, kuhu meie tahame Eestit viia, ilmselgelt me tahame teistsugust, läänelikku väärtusruumi. Ja see on ka põhjus, miks mitmed reformierakondlased on väga selgelt väljendanud oma pahameelt selle otsuse pärast ja näidanud üles, et meie seda mitte kunagi ei tee. Meie jaoks on see Istanbuli konventsioon liiklusmärgina väga tähtis meie väärtusruumi osa.
No see läänelik väärtusruum Eestis ei ole ohus, EKRE fraktsioon riigikogus on hästi kõhnukene ja neil ei ole mingit mõjuvõimu, see ei ole ju ka eraldi küsimus. Te ütlesite, et enam maksudega ei mängita. Mängisite siis maksudega? Miks te mängisite?
Mängisime maksudega sellepärast, et oli riigikaitsekulude hüppeline tõus, selle jaoks tuli maksumäära tõsta, et Eesti riiki kaitsta. Nüüd me oleme kogu selle debati läbi pidanud ja jõudnud sellesse hetkesse, kus järgmine aasta ka siis tulumaksureform – mida tegelikult Reformierakond on kahtedel viimastel parlamendivalimistel lubanud, et taastame ühtlase õiglase maksusüsteemi – see jõustub ja see jätab inimestele rohkem raha kätte.
Aga ilmselgelt igasugune maksudebatt ja maksude muudatused, neil on väga selge põhjus: Putini agressioon Ukrainas ja sellepärast meie peame oma riigi kaitsmisesse rohkem panustama. Järgmisel aastal oleme üle viie protsendi SKT-st kaitse-eelarvesse planeerinud ja see on NATO riikides esikolmes.
Eesti Panga esindajad, nii panga juht kui ka asepresident, ütlesid pärast seda, kui valitsusliit esitas riigieelarve eelnõu, et seal ei ole näha mingeid kärpeid. Kaitsekulutused on kaheldamatult väga vajalik, et neid tõstetakse, aga meil on ikkagi vaja lähiaastatel kärpida kindlasti üle miljardi euro, et saada kuidagimoodi eelarve liikuma tagasi tasakaalu suunas.
Seda pole praegune valitsuskoalitsioon teinud. Te olete võimul 2023. aastast ja ka peaminister Michal ja rahandusminister Jürgen Ligi on öelnud, et nemad ei jäta tulevasele koalitsioonile, mis 2027. aasta märtsis valitakse ja aprillis kokku pannakse, mitte sentigi. See ei jäta just muljet teist kui väga vastutustundlikust erakonnast rahandusküsimustes.
Viimastel aastate jooksul on tehtud väga suured kärped, suuremad kui kunagi varem. Eelarvedefitsiit on järgmisel aastal 4,5 protsenti. Mäletagem aega, kui oli EKREIKE valitsus, kus headel aegadel, olukorras, kus kaitsekulude kasvu ei olnud, 2020. aastal oli eelarve defitsiit 5,2 protsenti. Oluliselt suurem, kui ta on järgmisel aastal, kus on meil hüppeline riigikaitsekulude kasv.
Me oleme kasutanud hetkel ka Euroopa Liidu kaitseerandit defitsiidireeglite lõdvendamise näol. Me teeme kõike reeglite sees, mitte nagu eelnevad, EKREIKE valitsus, kes lihtsalt headel aegadel läks raha laristama ja toimetas nii, nagu homset ei olekski.
Teil on ikkagi tõeline väljakutse. See maastik, mis teile on eelkõige erakonna juht jätnud – mitte eelmine peasekretär, vaid erakonna juht vastutab selle eest, millises seisus Reformierakond on – on ikkagi ülimalt keeruline minna vastu valimistele, kus toetusnumbrid on teie jaoks ikkagi äärmiselt madalad. Me oleme harjunud, et Reformierakond võtab lõdva käega 30 kohta vähemalt riigikogus tavaliselt valimistel, aga nüüd te peate arvestama ikkagi oluliselt väiksema kohtade arvuga.
Me ei ole mitte kunagi ühtegi asja lõdva käega teinud. Me oleme pakkunud eelnevatel viitel riigikogu valimistel, mis me oleme võitnud, väga selgelt visiooni ja tegevusplaani, kuidas Eesti elu edasi läheks. Eesti elu on viimase 20 aasta jooksul, eriti alates sellest hetkest, kui me oleme Euroopa Liiduga liitunud, hüppeliselt tõusnud. Ja me oleme ikkagi väikse riigina täielik edulugu olnud erinevates valdkondades, alustades e-riigist lõpetades täna tegelikult sellega, kuidas me ehitame tarka riigikaitset ja kaitseväge üles.
Muidugi meil on suured väljakutsed ees, mitte ainult meil, aga kogu meie riigil. Ja ma arvan, Reformierakond on ainuke jõud, kes nendele väljakutsetele suudab pakkuda arusaadavad ja reaalsed lahendused.