Võrreldes kolmekümne aasta taguse ajaga on 70-aastaste ja vanemate inimeste osakaal kahekordistunud nii Eestis kui Soomes. Kasvanud on ka töötavate pensionäride arv, keda motiveerib teadlaste sõnul nii lisaraha vajadus kui ka soov ühiskonda panustada.
Soomes ületas 70-aastaste ja vanemate inimeste arv tänavu augustis miljoni piiri. Joonas Toivola Soome statistikaametist selgitas, et nüüd on vanuserühma jõudnud teise maailmasõja järgne beebibuumi põlvkond.
Eestis on 70-aastaseid ja vanemaid inimesi kokku 203 000, ehk kui Soomes moodustab see vanuserühm viiendiku, siis Eestis 15 protsenti.
Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professori Allan Puuri sõnul peegeldavad need arvud ilmekalt rahvastiku vananemist ning ka Eesti ja Soome demograafilisi erinevusi.
Puur tõi välja, et Eestis on keskmine eluiga olnud veidi lühem. “Tänapäeval on see vahe väiksem, aga kui me vaatame 90ndaid või nullindaid aastaid, siis oli see vahe üsnagi suur ja tänu sellele on Soomes suhteliselt rohkem eakaid inimesi ehk inimesi, kes jõuavad kõrgemasse vanusesse,” kirjeldas ta.
“Võib-olla teine asi, mida tuleks täpsemalt vaadata, on see, kui palju on siin kaasa rääkinud sündimuse erisused, sest me teame, et Soomes on alates umbes 2010. aastast olnud küllaltki järsk ja sügav sündimuse vähenemine,” ütles Puur.
Statistikaameti andmetel käis mullu tööl iga kümnes 70-89-aastane inimene, kokku 18 300 inimest. Sealjuures meestest töötas mullu 14, naistest kaheksa protsenti vanuserühmast ning üle poole tööl käivatest vanemaealistest töötas osalise koormusega.
Andmestik peegeldab ka seda, et kõrgharidusega inimesed jätkavad töötamist sagedamini kui madala või keskmise haridustasemega inimesed. Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vanemteadur Liili Abuladze ütles, et tööl käimise põhjuseid on erinevaid.
“Eestis on ikkagi kõige levinum põhjus majanduslik vajadus ja seda toetab ka Eesti vanemaealiste kõrge vaesusriski statistika võrreldes teiste Euroopa riikidega. Aga võib öelda, et peaaegu sama palju on ka neid, kes peavad tööl käimist vajalikuks või kellele lihtsalt meeldib tööd teha. Inimesed tunnevad, et nad saavad ühiskonda panustada ja on vajalikud. Lisaks on see osade jaoks võimalus olla osa ühiskonnast ja tunda, et nad on kaasatud,” rääkis Abuladze.
Maksu- ja tolliameti andmetel on vanemaealiste töölepinguga töötajate peamised tegevusvaldkonnad näiteks haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning haldus- ja abitegevused.
Erinevate prognooside kohaselt kasvab vanemaealiste osakaal nii Eestis kui mujal lähikümnenditel veerandini ja see toob esile mitmeid lahendusi vajavaid ühiskondlikke küsimusi. Abuladze sõnul peaksid erinevad organisatsioonid, ettevõtted ja tööandjad arvestama, kuidas toetada vananevat tööturgu ja oma töötajaid.
“See tähendab ühelt poolt võib-olla värbamispraktika paindlikumaks muutumist, aga ka olemasolevate töötajate teadmiste ja oskuste parandamist. Teiselt poolt on üldine sotsiaalne osalus või kaasatus meil võib-olla veel madal. See on küll viimastel aastatel vanemaealiste seas kasvanud, aga jällegi, seda saab võib-olla ka toetada,” lausus Abuladze.
Allan Puuri sõnul suurendab rahvastiku vananemine riigi kulutusi pensionidele ja tervishoiule ning annab valimistel eakatele suurema poliitilise kaalu. Selle tagajärjel nihkub ühiskonna pikaajaline fookus tema sõnul paratamatult noortele suunatud teemadelt, nagu haridus ja perepoliitika, vanemaealiste vajadustele.