Rootsi politsei teatas reedel, et riigis on umbes 17 500 aktiivset jõugukurjategijat. Politsei hinnangul on jõukudega seotud veel ligi 50 000 inimest.
Rootsi on püüdnud jõukudega seotud vägivalla kasvu ohjeldada juba üle kümne aasta, samas kui jõukudevahelise arveteklaarimise ja narkoturu üle käiva võitlusega seotud tulistamised ja pommiplahvatused on muutunud pea igapäevaseks.
Valitsus kutsus politseid üles andma kriisist ülevaadet ning 2024. aasta esimeses aruandes hinnati jõuguliikmete arvuks 14 000.
Politseiülem Petra Lundh märkis pressikonverentsil, et liikmete arvutamise metoodika on muutunud.
“Me ei näe selgeid märke tõusust ega langusest, kuigi selle aasta arvud tunduvad olevat kõrgemad,” ütles Lundh ajakirjanikele.
Ta lisas, et hinnang on tõenäoliselt tagasihoidlik, kuna neil olid “ranged kriteeriumid, kuidas kedagi aktiivseks lugeda”.
Peaminister Ulf Kristerssoni parempoolne valitsus tuli 2022. aastal võimule lubadusega kuritegevust ohjeldada.
Valitsus on andnud politseile laiendatud volitused ja kehtestanud meetmeid kuritegevuse vastu võitlemiseks.
Statistika kohaselt on surmaga lõppenud tulistamiste arv riigis vähenenud, kuid pommiplahvatuste arv seevastu suurenenud.
Lundh märkis, et kriminaalvastutusele võtmiste arv on viimastel aastatel kasvanud, kuid rõhutas, et politsei üksi ei suuda seda probleemi lahendada.
“Võime järeldada, et seda tüüpi ühiskonda ähvardavat kuritegevust ei saa pelgalt karistamisega kaotada. Selle asemel peame neid kuritegusid ka varasemas etapis ennetama,” ütles Lundh.