Oluline Vene-Ukraina sõjas reedel, 7. novembril kell 20.46:
– Meedia: Ukraina hävitas rünnakuga Donetskis tuhat Vene drooni;
– Zelenski sõnul valmistavad partnerid Ukrainale ette toetuspakette;
– Ukraina ja Rootsi arendavad kaitseinnovatsiooni partnerlust;
– Rasmussen: sõja lõpetamiseks Ukrainas tuleb Kiievit rohkem toetada;
– Witkoff näeb Vene ja Ukraina rahuprotsessis edusamme;
– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1170 sõdurit.
Meedia: Ukraina hävitas rünnakuga Donetskis tuhat Vene drooni
Ukraina relvajõudude neljapäeva öösel korraldatud rünnakus Donetski lennuväljal paiknenud Vene droonibaasile hävitati umbes tuhat Shahed-tüüpi ründedrooni ja muud varustust, väidavad pädevad allikad.
Rünnaku ajal asus lennuväljal kuni 1000 drooni ja üle 1500 lõhkepea, teatas väljaanne Dialog.ua viitega Telegrammi-kanalile Dossie špiona (e.k. Spiooni ettekanne).
Dialog meenutas, et 5. novembri õhtul viisid Ukraina relvajõud läbi õhurünnaku Venemaa mehitamata õhusõidukite Geran-2 (Shahed) stardiplatsidele ja hoiuruumidele okupeeritud Donetski lennuväljal. Sihtmärkide vastu kasutati nii tiibrakette kui ka ründedroone.
Plahvatustes hävis umbes 1000 Shahedi. Allika sõnul hävis rünnaku tagajärjel täielikult laskemoonaladu, maha põles kütuseladu, hävis droonide stardiks ettevalmistamise rajatis ning said kahjustada elektri- ja sidesõlmed. Rünnaku ajal asus lennuväljal kuni tuhat Geran-2 drooni ja üle 1500 lõhkepea.
See tähendab, et Venemaa väed on kaotanud ühe peamise drooniterrorismi keskuse, kust nad korraldasid rünnakuid Ukraina linnadele ja infrastruktuurile, märkis Dialog. See pole hoop mitte laole, vaid kogu Venemaa sõja loogikale. Venemaa on juba kuid vedanud Donetskisse Gerani droone, et nendega rünnata Ukraina elektrivõrku ja elamurajoone. Nüüd on märkimisväärne osa sellest arsenalist leekides hävinud otse okupeeritud territooriumil.
Zelenski sõnul valmistavad partnerid Ukrainale ette toetuspakette
Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas neljapäeval oma igaõhtuses videopöördumises, et partnerid valmistavad ette uusi toetuspakette Ukrainale.
“Valmistame Euroopa partneritega ette kokkuleppeid meie uute võimete kohta kaitses ja aktiivsetes operatsioonides. Lähinädalatel – novembris – peame need lõpule viima. Tulemas on uued toetuspaketid Ukrainale,” kinnitas Zelenski.
President lisas, et ettevalmistused käivad ka Ukraina sõjalisi võimeid puudutava kokkuleppe osas.
Uudisteagentuuri Ukrinform andmetel sai Ukraina muu hulgas Euroopa Liidu toetusena 73,7 miljonit eurot Euroopa rööpmelaiusega raudteeliini Sknõliv-Mostõska ehitamiseks.
Ukraina presidendikantselei juht Andri Jermak arutas samal ajal Poola valitsuse esindajatega sõjalise koostöö tugevdamist ja Poola osalemise vorme niinimetatud tahtekoalitsioonis.
“Töötasin täna Poolas koos kolleegidega Poola valitsusest,” postitas Jermak sotsiaalmeediasse.
Jermak kohtus teiste seas Poola Rahvusvahelise Poliitika Büroo juhi Marcin Przydacziga, välisministri asetäitja ja peaministri riikliku julgeoleku peanõuniku Robert Kupieckiga ning Poola Riikliku Julgeolekuameti asejuhi Andrzej Kowalskiga.
Lisaks kohtus Jermak Poola välisministri Radosław Sikorski ja tema asetäitja Marcin Bosackiga. Jermak teavitas oma kolleege tegelikust olukorrast rindel.
Ukraina ja Rootsi arendavad kaitseinnovatsiooni partnerlust
Ukraina kaitseminister Denõss Šmõhal ja Rootsi kaitseminister Pål Jonson allkirjastasid neljapäeval, kaitseinnovatsiooni partnerluse alase ühiste kavatsuste protokolli, mis avab uusi võimalusi Ukraina kaitsetööstuse arenguks.
Selles sotsiaalmeedias teatanud Šmõhal kirjutas, et see dokument annab hoogu ka uute koostöövormide arendamisele ning soodustab Ukraina integreerumist Euroopa innovatsiooni- ja tööstusruumi.
Kohtumise käigus arutasid ministrid Ukraina õhuvõimekuse arendamist ja eelkõige Rootsi hävitajate Gripen võimalikku tarnimist. Šmõhal tegi ettepaneku kaaluda maa-õhk-tüüpi püüdurrakettide ühist arendamist ja radarsüsteemide ühistootmist.
Ministrid pöörasid erilist tähelepanu võimalustele tugevdada Ukraina õhutõrjet.
“Oleme tänulikud täiendavate rakettide eest meie olemasolevatele süsteemidele,” ütles Šmõhal.
EL piirab Ukraina sõja tõttu Venemaa kodanikele viisade väljastamist
Euroopa Liit teatas reedel, et lõpetab Venemaa kodanikele mitmekordsete viisade väljastamise, et avaldada Moskvale survet Ukraina sõja lõpetamiseks.
“Nüüdsest ei saa Venemaa kodanikud enam mitmekordseid viisasid. See tähendab, et Venemaa kodanikud peavad iga kord Euroopa Liitu reisimist plaanides taotlema uut viisat,” teatas Brüssel.
Rasmussen: sõja lõpetamiseks Ukrainas tuleb Kiievit rohkem toetada
NATO endine peasekretär Anders Fogh Rasmussen hoiatas selle eest, et Vene agressioonisõda Ukrainas võib jääda venima ning selle ärahoidmiseks peaks lääs Kiievit tugevamalt toetama.
Rasmussen kutsus lääneriike üles saatma kohe Ukrainasse vägesid ja varustama Ukraina relvajõude pikamaarakettidega Taurus ja Tomahawk. Ilma lääne toetuse suurenemiseta Ukrainale ja surve tugevdamiseta Venemaale on sõjal oht muutuda lõputuks, tõdes Rasmussen intervjuus Briti ajalehele The Guardian. Ainult liitlaste otsustavad ja koordineeritud sammud – alates pikamaarakettide andmisest kuni õhutõrjesüsteemide paigaldamiseni – saavad sõja käiku muuta, lisas ta.
Rasmussen märkis, et Venemaa režiimi juhil Vladimir Putinil pole stiimulit läbirääkimiste laua taha istuda, kui ta usub, et suudab võita lahinguväljal. “Me peame muutma oma tegevuse tempot ja mõtlemist,” rõhutas Rasmussen.
Alliansi endine peasekretär kutsus Euroopa riike üles moodustama raketi- ja droonikilpi, mis kataks infrastruktuuri ja kriitilisi rajatisi nii NATO riikides kui ka Ukrainas.
Tema sõnul võiksid Ukrainaga piirnevad NATO riigid paigutada oma territooriumile õhu- ja raketitõrjesüsteemid, et tagada sellise kilbi loomine.
Selliste süsteemide paigutamine Poolasse ja Balti riikidesse annaks Moskvale signaali: rünnakut nende vastu peetaks rünnakuks kogu alliansi vastu, lisas endine peasekretär. Rasmussen peab ka vajalikuks paigutada Ukrainasse Euroopa sõjaline kontingent juba enne võimaliku relvarahu kokkuleppe saavutamist.
NATO endine peasekretär rõhutas ka pikamaarakettide Ukrainale andmise tähtsust. Ta usub, et Euroopa riigid peaksid siin initsiatiivi haarama ja mitte ootamata USA otsust.
Eelkõige tõstatas ta küsimuse Saksamaa rakettide Taurus tarnimisest, mille lennuulatus on kuni 500 kilomeetrit. Rasmusseni sõnul saadaks Berliin sellise sammu astudes Washingtonile selge signaali ja siis võiks ajendada USA-d jätkama dialoogi Tomahawkide Ukrainale andmise üle.
Rasmussen peab praegu konsultatsioone Euroopa pealinnades, sealhulgas Londonis, arutades Ukraina pikaajaliste julgeolekugarantiide võimalikke mehhanisme, märkis tema usutlust vahendanud Ukraina väljaanne Dialog.ua.
Witkoff näeb Vene ja Ukraina rahuprotsessis edusamme
Ukraina ja Venemaa vahelistel läbirääkimistel rahu saavutamiseks on siiski tehtud mõningaid edusamme, ütles USA presidendi Donald Trumpi erisaadik Steve Witkoff neljapäeval Ameerika Ärifoorumil esinedes.
“Meil on palju tööd teha seoses Ukraina julgeolekuprotokollidega. Tehnilised meeskonnad peavad madalamal tasemel pidama palju arutelusid enne seda, kui juhid saavad milleski kokkuleppele jõuda. Kuid ma tunnetan, et täna on tehtud mõningaid edusamme,” rääkis Witkoff.
“Mõlemad pooled ei usalda teineteist. Ja see on tõeliselt keeruline olukord,” tõdes erisaadik.
“Mõlemad pooled ehk Venemaa ja Ukraina jõuavad punkti, kus nad mõistavad siiski, et selle konflikti sõjalisel teel lahendamine on neile pikas perspektiivis halb ja seda neile mõlemale ning jõuavad arusaamale, et see tuleks lahendada diplomaatiliselt,” avaldas Witkoff arvamust.
Erisaadiku sõnul saab sõja lõpetamine Ukrainas võimalikuks pärast Iisraeli ja Hamasi vahelise konflikti lõplikku lahendamist.
Ukrinformi andmetel soovib USA president Trump, et tema meeskond keskenduks pärast Lähis-Idas rahulepingu sõlmimist läbirääkimistele venelastega sõja lõpetamiseks Ukrainas.
Trump teatas eelmise kuu lõpus sanktsioonidest Venemaa naftahiidude Rosnefti ja Lukoili vastu ja kurtis, et kõnelused Vladimir Putiniga Ukraina sõja lõpetamiseks ei vii kuhugi.
USA suursaadik NATO juures Matthew Whitaker arutas mõni aeg tagasi Luure Keskagentuuri (CIA) juhi John Ratcliffe’iga alternatiivseid sanktsioonide variante veelgi suurema surve avaldamiseks Venemaale.
Whitaker tõi siis ühtlasi välja, et president Trump kavatseb jätkata küsimuse uurimist, kas Ukrainal on vaja rakette Tomahawk või on teistel riikidel teisi kauglöökide võimekusi.
USA kaitseministeerium on andnud Valgele Majale rohelise tule tiibrakettide Tomahawk tarnimiseks Ukrainale, teatas nädal tagasi telekanal CNN viitega informeeritud allikatele. Pentagon on välja arvutanud, et selline abi Kiievile ei mõjuta negatiivselt USA relvastust.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1170 sõdurit
Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 148 910 (võrdlus eelmise päevaga +1170);
– tankid 11 330 (+1);
– jalaväe lahingumasinad 23 543 (+2);
– suurtükisüsteemid 34 301 (+13);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1535 (+0);
– õhutõrjesüsteemid 1238 (+1);
– lennukid 428 (+0);
– kopterid 346 (+0);
– operatiivtaktikalised droonid 78 678 (+248);
– tiibraketid 3918 (+0);
– laevad/kaatrid 28 (+0);
– allveelaevad 1 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 66 723 (+65);
– eritehnika 3993 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.