Kui autod suudavad sõita 300 km/h ja enamgi, aga meie tohime kasutada sellest vaid poolt, kas pole see siis raiskamine? Mõnes maailma nurgas aga võetakse sellest piirist viimast – täiesti seaduslikult. Ühel saarel kihutavad tsiklid elumajadest mööda nagu lennukid maandumisrajale. Ja ühe riigi kiirteedel pole kiirus mitte oht, vaid rahvuslik kvaliteedimärk. Kuid miks ei tähenda kiirus neis kohtades samasugust ohtu nagu mujal? Ja milline peab olema ühiskond, et lubada sellist vabadust rooli taga?
