Viienda parvlaeva ehituse venimine pole seejuures mingi juhuslik tagasilöök, vaid tagajärg aastatepikkusele strateegilisele peataolekule. Kui valitsus otsustas 2022. aastal loobuda parvlaevade väljaostuõigusest ja panustada uutesse “rohelaevadesse”, tehti seda ilma vettpidava analüüsita. Riigikontroll hoiatas juba siis, et otsus võib osutuda riigile kahjulikuks.
Praegu on riigilaevastik taas kord viienda parvlaeva ehitaja otsingul. Seekord toimub hange nii, et riik saab potentsiaalsete ehitajatega pidada läbirääkimisi ja kohandada nõudeid vastavalt oludele. Võistleva dialoogi vorm võib muuta hanke küll paindlikuks, ent ei korva aastaid kestnud halduslikku killustatust ja otsustusvõimetust. Kliimaministeeriumi hallatav riigilaevastik vastutab laeva tellimise eest, regionaal- ja põllumajandusministeerium teenuse korraldamise eest, kuid vastutajat, kes kannaks tagajärgi, ei olegi ju olemas.
Viienda parvlaeva hange sünnib tugeva surve all, sest Regula teenistusaeg lõpeb 2027. aastal. Kui ehitajaga ei jõuta lepinguni 2025. aasta lõpuks, jääb liin ka 2028. aastal uue laevata. Seni aga tuleb investeerida Regulasse veel miljoneid eurosid või rentida ajutine asenduslaev. Mõlemad variandid maksab kinni maksumaksja ehk meie kõik.
Riigikontrolli kriitika tabab täpselt kümnesse: olukord, kus riigil puuduvad oma laevad ja turul puudub konkurents, toodabki pidevat hinnatõusu. Tegemist pole enam turumajanduse ega avaliku huvi tasakaaluga, vaid riiklikult hallatava monopoolse süsteemiga, mille peamine kasusaaja on riik ise läbi Tallinna Sadama enamusosaluse (67% kliimaministeeriumi kaudu). Arve maksavad siiski maksumaksjad.