30. eluaastates inimesed
See põlvkond on suhtleb korraga nii omavanuste kui ka laste ja eakatega. Seetõttu tuleks olla eriti ettevaatlik, sümptomeid tõsiselt võtta ja nende ilmnemisel testida nii end kui pereliikmeid. Haigena tuleks koju jääda ja hoiduda tervete inimestega kokkupuutumiseks, ükskõik, kas tegemist on võõraste või pereliikmetega. Vajadusel tuleks lasta teha korduvvaktsineerimine. Eriti ettevaatlikud peaksid olema lapseootel emad, sest raseduse ajal nõrgeneb immuunsüsteem ja tõuseb raske haiguse väljakujunemise oht.
40. eluaastates inimesed
Selles vanuses hakkab enamike inimeste immuunsüsteem tasapisi nõrgemaks jääma. Selle tugevdamisele aitab kaasa tervislik eluviis. Neil, kes töötavad kontoris või reisivad palju, võib olla mõttekas teha korduvvaktsineerimine. Kes haigestub, peaks kohe koju jääma ja end enne tööle naasmist korralikult terveks ravima. Vastasel korral võib haigus mõjuda kehale laastavalt ja endast veel kuid või aastaidki hiljem märku anda.
50. eluaastates inimesed
Immuunsüsteem on selles vanuses nooremate inimeste omast tihti tunduvalt nõrgem ning neil esineb ka sagedamini südame-veresoonkonna- ja kopsuhaigusi, diabeeti, ülekaalu ja teisi haigusi, mis võivad koroonaviirusega seotud riske märgatavalt tõsta. Sestap võiksid kõik üle 50-aastased inimesed kaaluda koroonaviiruse vastast korduvvaktsineerimist. Üha olulisemaks muutub haiguste vältimisel ka tervislik eluviis.
60. aastased ja vanemad inimesed
Alates 60. eluaastast kasvab raskete haigusnähtude oht pidevalt, mistõttu muutub olulisemaks ka korduvvaktsineerimine. Samuti tasuks senisest veelgi tähelepanelikumalt jälgida, et keha saab kogu aeg söögist kõik vajalikud toitained kätte. Palaviku ja teiste sarnaste haigusnähtude korral tuleks arstilt nõu küsida ka siis, kui koroona- ja gripitest näitavad, et neid haigusi olla ei tohiks. Tervislik eluviis ja sotsiaalsed kontaktid on väga olulised, et olla ka eakamana rõõmus ja terve.