Valitsusest täna heakskiidu saanud järgmise nelja aasta riigi eelarvestrateegia näeb ette riigivõla hüppelist kasvu, mis 2029. aastaks tõstab selle teenindamiseks vajaliku intressimaksed praeguselt 184 miljonilt eurolt 464 miljoni euroni.
Rahandusministeerium arvutab, et kui selle aasta lõpuks on Eesti riigivõlg kokku 23,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) siis järgneva kolme aastaga kasvab see 34,5 protsendile SKP-st ehk kasv on 11,2 protsendipunkti.
Eelarvenõukogu arvutustel kasvab riigivõlg neljal aastal kokku 7,7 miljardi euro võrra ehk praeguselt 9,7 miljardilt eurolt 17,5 miljardi euroni.
Möödunud aastal oli Eesti riigivõla keskmine kaalutud intressimäär kolm protsenti aastas. Euribori langusega on ka see tänavu langenud 2,2 protsendile, kuid peaks 2029. aastaks rahandusministeeriumi hinnangul kasvama taas kolme protsendi juurde.
Riigikassa intressikulu ulatub 2025. aastal rahandusministeeriumi hinnangul 184 miljoni euroni ehk 0,4 protsendini SKP-st.
Püsivalt suur eelarvedefitsiit toob aga edaspidi kaasa intressikulu kiire kasvu, mis prognoosi järgi suureneb 2029. aastaks 0,9 protsendini SKP-st, märgib rahandusministeerium riigi eelarvestrateegias.
Rahandusministeeriumi arvutustel tuleb 2029. aastal tasuda Eesti riigivõlalt intresse juba 464 miljonit eurot ehk 280 miljonit eurot või 152 protsenti enam kui sel aastal.
Valitsussektori võlakoormuse (% SKP-st) ja intressikulude (mln eurodes) prognoos 2025‒2029; allikas rahandusministeerium
Rahandusministeerium märkis riigi eelarvestrateegias, et oluline on vähendada eelarvepuudujääki ja pidurdada võla kasvu.
“Suurem võlg on kulukam teenindada, tekitades uusi fiskaalriske. Riigi eelarveline distsipliin on taas ka reitinguagentuuride ning turgude fookuses ja riigirahanduse väljavaadetest lähtuvalt kujuneb laenamise hind – võlakoormuse kasvades langeb riigireiting ning kasvab võla hind,” seisab eelarvestrateegias.
“Samuti vähendab suur võlg eelarveruumi ja paindlikkust järgmistele ootamatustele reageerimiseks, tekitades vajaduse järgmises kriisis kohe täiendavate maksutõusude või kulukärbetega reageerida, mis võib niigi kehva majanduslikku seisu võimendada,” märgib rahandusministeerium.