Pimedate Ööde filmifestivalil elutööpreemia pälvinud Leedu näitleja Juozas Budraitis rääkis “Ringvaates”, et algselt pidi tema mängufilmis “Viimne reliikvia” Ivo Schenkenbergi kehastama, kuid teisel võttepäeval kukkus ta hobusega järsakust alla ja viidi selgroovigastusega haiglasse.

Leedu näitleja Juozas Budraitis on eesti filmiajalukku suure jälje jätnud. 1966. aastal osales Budraitis mängufilmis “Tütarlaps mustas”, mis oli tema esimene töö Eesti režissööriga.

“Veljo Käsper nägi mind filmis “Keegi ei tahtnud surra” ja pärast seda kutsus mind. Peab ütlema, et see film oli kui pilet mu edasisse ellu. Pakkumisi tuli väga palju. Ei jäänud mingitki võimalust jätkata oma senises ametis, kriminaalõiguse spetsialistina, sest filmitöö võttis kogu aja,” meenutas näitleja, kes üsna pausideta mängib filmides tänase päevani.

Üle nõukogude liidu kuulsaks saanud filmis “Viimne reliikvia” valiti Budraitis Ivo Schenkenbergi rolli, aga valminud filmis kehastas Ivo tegelaskuju eesti näitleja Peeter Jakobi.

“See film on mul seotud ebameeldivate kogemustega. Lisaks suur pettumus, et ma ei saanud osaleda. Mulle väga meeldis suhelda Kromanoviga, aga kahjuks juhtus õnnetus ja kukkusin hobusega järsakust alla,” meenutas Budraitis. “Mul oli vaagnaluu murd, puusaluu murd, jalaluude murrud, selgroovigastus. Lamasin poolteist kuud aluse külge seotuna, kõht püsti.”

Režissöör Grigori Kromanov ütles Budraitisele, et võttegrupp ootab ja ei lähe võtetega edasi enne, kui ta platsil tagasi on, aga kuna näitleja pidi haiglas veetma pikki kuid, polnud nii kauaks võimalik võtteid seisma panna. “Ütlesin, et jätkake parem minuta,” meenutas Budraitis.

Õnnetus juhtus teisel võttepäeval, kui alles filmima hakati. “Ma ei jõudnud isegi rolli sisse minna. Olin alles hobusega tuttavaks saanud, hobune osteti Poolast, Vene traavel.”

Kõik oli Budraitise sõnul nagu halb uni. “Teadvust ei kaotanud, aga püsti tõusta enam ei saanud. Seda enam, et kukkusin peaga allapoole. Mind toodi välja ja viidi kohe haiglasse, siis lennukiga Riiga, teise lennukiga Vilniusse.”

Budraitis ise pole “Viimset reliikviat” näinud. “Millegipärast ei kippunud seda vaatama. Ma olin pettunud, mul oli kahju, millegipärast oli ka häbi, et ei suutnud selles olukorras toime tulla,” sõnas näitleja.

Budraitis oli suur sõber Lembit Ulfsakiga. “See oli sõprus kogu eluks. Pidevalt hoidsime kontakti. Ta käis mul tihti külas, mina käisin Tallinnas harvemini. Tema majas, mille ta mere äärde ehitas. Ta ütles, et tal on mulle seal eraldi tuba valmis pandud,” muheles Budraitis. “Meil oli selline tõeline meeste sõprus. Inimesed saavad kokku ja ongi juba hea. Pole vaja vestlust ega muud. Lihtsalt hea on koos olla. Lembit oli suur naljamees.”

Budraitis sõnas, et tema ees on fännid ka põlvili langenud, aga üldiselt teda väga palju tänaval ära ei tuntud. “Mu nägu oli ja on mitte eriti väljendusrikas. Nagu üks põrsake, vähesed tundsid ära.”

PÖFF-i elutööpreemia kohta ütles näitleja, et see oli tema jaoks tõeline üllatus. “Olen üsna ärevil.”

Leedu näitleja Juozas Budraitis Ivo Schenkenbergi rollis Autor/allikas: ERR