NATO endine peasekretär Jens Stoltenberg kirjeldas „valusat hetke“ 2022. aasta veebruaris, mil ta lükkas tagasi president Volodõmõr Zelenskõi palve kehtestada Ukraina kohal lennukeelutsoon, vahendab Unian.
Väljaanne The New York Times kirjutab Stoltenbergi memuaaridele viidates, et ta kartis tollal, et nende vestlus võib jääda viimaseks. Stoltenberg märkis, et „oli uskumatult raske lõpetada see telefonikõne Zelenskõiga, teades, et tema elu on ohus.“
„Kartsime kõik Zelenskõi ja tema perekonna elu pärast. Ta helistas mulle Kiievist punkrist, Vene tankide lähedalt. Ja ütles: „Ma mõistan, et te ei saada NATO maavägesid, kuigi ma pole sellega nõus. Aga palun, sulgege õhuruum. Ärge lubage Vene lennukitel, droonidel ja kopteritel lennata ja meid rünnata.““
„Ta ütles ka: “Ma tean, et NATO suudab seda teha, sest te olete seda varem teinud”.“
Stoltenberg rääkis, et vastas Zelenskõile: „Seda ei juhtu, sest kui NATO peaks otsustama Ukraina õhuruumi sulgeda, tuleks esimese asjana rivist välja lüüa Vene õhutõrjesüsteemid Valgevenes ja Venemaal, kuna me ei saa muidu Ukraina õhuruumi kohal lennata… Kui õhus on Vene lennuk või kopter, peame selle alla tulistama ja siis oleme täiemahulises sõjas NATO ja Venemaa vahel. Me ei soovi seda teha.“
Ta lisas, et ka toonane USA president Joe Biden oli selle vastu, öeldes, et „me ei riski Ukraina pärast kolmanda maailmasõjaga“.
Keeldumine õhuväe pakkumisest oli osa sellest, mida Stoltenberg nimetas NATO „vastuoluliseks“ lähenemiseks Ukraina aitamisel.
Ta lisas, et 24. veebruari hommikul, mil toimus täiemahuline sissetung, kohtusid kõik riigid NATO peakorteris ja võtsid vastu kaks otsust.
„Üks oli suurendada toetust Ukrainale. Teine – teha kõik võimalik, et vältida selle sõja laienemist Ukrainast väljapoole ja selle muutumist sõjaks Venemaa ja NATO vahel,“ rääkis tollane peasekretär.
Seetõttu, nagu Stoltenberg märkis, otsustas NATO saata Ukrainale relvi ja laskemoona.
„Me jätkame Ukraina toetamist ja anname talle võimaluse vastu hakata, kuid me ei ole valmis saatma NATO vägesid ega osalema otseselt sõjas Vene Föderatsiooniga. Ja ma arvan endiselt, et see on õige lähenemine,“ ütles ta.
Samas tunnistas endine peasekretär, et NATO abi oli „liiga vähene ja liiga hiline“.
Ta selgitas, et alates 2014. aastast, mil Venemaa annekteeris Krimmi ja tungis Donbassi, kuni täiemahulise sissetungini 2022. aastal ei aidanud NATO Ukrainat praktiliselt üldse. „Me kartsime, et see Venemaad sissetungile. Kuid Venemaa tungis ikkagi sisse,“ ütles Stoltenberg.
Ta avaldas arvamust, et kui NATO oleks pärast Krimmi annekteerimist Venemaa poolt Ukrainale rohkem sõjalist tuge pakkunud, oleks 8 aastat hiljem toimunud täiemahulise sissetungi saanud ära hoida.
Kuid Ukraina polnud Stoltenbergi ainus katsumus. Oma memuaarides märkis ta, et kui Donald Trump esimest korda USA presidendiks sai, kartis ta alliansi lagunemist.
„2018. aasta NATO tippkohtumisel, kus Trump sisuliselt teatas kavatsusest alliansist lahkuda, olin mures, et minust saab peasekretär, kelle ametiajal saabub lõpp…“ jagas Stoltenberg.