Euroopa Komisjon hoiatab, et kui liikmesriigid ei jõua kokkuleppele kasutada Ukraina rahastamiseks Venemaa külmutatud varasid, tuleb Euroopa Liidul maksta igal aastal kuni 5,6 miljardit eurot intressi. Kulu tekib juhul, kui Ukraina toetamiseks võetakse 140 miljardi euro suurune ühislaen, mis suurendaks liikmesriikide eelarvekoormust aastateks.
Finantsstsenaariumid on kirjas komisjoni dokumendis, mis koostati pärast möödunud kuul toimunud tippkohtumist, kus liikmesriigid ei suutnud kokku leppida plaanis kasutada Ukraina toetuseks Venemaa suveräänseid külmutatud varasid, kirjutas Financial Times.
Ettepaneku blokeeris Belgia, kus asub Euroclear – väärtpaberidepositoorium, kus hoitakse märkimisväärset osa Venemaa külmutatud varadest. Belgia nõuab tugevaid garantiisid, kartes õiguslikke ja finantsilisi tagajärgi, kui Venemaa peaks kasutusele võtma vastumeetmed.
Kui varade kasutamise plaan jääb kõrvale, on ELil kaks varianti
ELi pealinnadesse saadetud dokument on mõeldud rõhutama Ukraina rahastamise finantsilisi tagajärgi ilma nende varade kasutamiseta. Dokumendis öeldakse, et kui sellist plaani arutluse alla ei võeta, peavad bloki 27 liikmesriiki kas lubama ühist laenuvõttu, mis koormaks riikide praegugi pingel eelarveid miljardite ulatuses uute kohustustega, või andma Ukrainale otseseid toetusi kogusummas 140 miljardit eurot.
Lisatud oli, et mõlemad variandid «nõuaksid mõnes liikmesriigis rahalisi ümberkorraldusi» ja «mõjutaksid otseselt nende puudujääki ja võlga».
Näited riikide kaupa
Komisjoni dokumendi hinnangul ulatuks ühiselt laenatud laenu teenindamise kulu kuni 5,6 miljardi euroni aastas, kui kogu 140 miljardit eurot on laenatud ja Ukrainale laenanud. Niigi suure võlakoormaga Prantsusmaa maksaks sellest peaaegu 1 miljard eurot. Lisati, et Itaalia panustaks 675 miljonit eurot ja Belgia ise, kes juba vaevleb järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmisega, peaks intressimaksetes kandma peaaegu 200 miljonit eurot aastas.