Iga Ukraina poolt võidetud päev Pokrovskis tähendab vene sõduritele täiendavaid kaotusi, ent mingil hetkel peavad ukrainlased otsustama, kas sõjaliselt oleks mõistlikum linnast taanduda, ütles kaitseväe diviisi staabi planeerimise osakonna ülem kolonelleitnant Mattias Puusepp.
“Olukord on keeruline ja pidevalt muutuv. Mõlemad pooled paiskavad erinevat informatsiooni eetrisse. Venelased väidavad, et ukrainlased on kotti võetud, ukrainlased lükkavad seda igakordselt ümber. Ja väga raske on öelda, et kus üldse rindejoon jookseb. See kõik on pidevas muutumises,” ütles Puusepp olukorra kohta Pokrovskis.
“Venelased kindlasti üritavad võimalikult kiiresti edasi jõuda ja ukrainlased nendele vastu saada. Seal linna sees on tõenäoliselt olukord, kus mõlema poole väed on täiesti segamini. Võib olla samas majas nii ukrainlasi kui ka venelasi. Väga raske on öelda, kust rinne täpselt jooksma peaks,” sõnas ta.
Kaitseväe luurekeskkuse ülem Ants Kiviselg ütles möödunud reedel, et tema hinnangul võib Pokrovsk aasta lõpuks siiski venelaste kätte langeda.
Puusepp rääkis, et venelased üritavad väikeste gruppidega infiltreeruda linna alale sisse, hõivata seal mingi positsioon ja järjepanu seda tugevdada. Samas on see Puusepa sõnul ohtlik taktika ja võimalus eduks on sellisel viisil väike, mis tähendab, et kogenumaid sõdureid hoitakse rindest tagapool.
Samas on ka Ukrainal väljakutseid. “Ukrainal ei ole piisavalt elavjõudu, et kontrollida kogu ala. See tahes tahtmata tekitab mingisugused tühimikud, kuhu on võimalik sisse imbuda. See ongi venelaste tegutsemisviis olnud, et nad üritavad pressida hästi erinevatest suundadest ja kui nad leiavad selle ühe koha, kust on võimalik edasi minna, siis nad suunavad oma jõud ka sinna. Miks nad tegutsevad nii väikeste gruppidena, on see, et kaks-kolm inimest suudavad linna maastikul oluliselt paremini varjuda kui suuremad üksused. Teine asi on see, et soomustehnikat linna tuua on keeruline, arvestades seda, kui purustatud see linn on. Ja koheselt muutub soomustehnika droonidele sihtmärgiks,” rääkis Puusepp.
Saatejuht Epp Ehand küsis, miks ukrainlased nii visalt osutavad vastupanu, arvestades, et pidevalt on oht venelaste poolt n-ö kotti jääda.
“Ma arvan, et kuna see kott on seal mõnda aega püsinud, siis tõenäoliselt on need positsioonid piisavalt hästi ette valmistatud ja võimaldavad venelasi tagasi hoida. Tegelikult see tekitab dilemma, et iga võidetud päev tähendab venelaste jaoks täiendavaid kaotusi. Hakata sealt taanduma, mis on sellistes tingimustes ikkagi väga ohtlik ja peab olema väga hästi organiseeritud, et oma kaotusi vähendada. Nad kindlasti üritavad seda võimalikult kaua edasi lükata. Aga ühel hetkel tuleb arvestada, kas on enam sõjaliselt mõistlik seda üksust seal koti põhjas hoida või oleks mõistlik ikkagi taanduda. Ja otseloomulikult see taandumine peab olema väga hästi ette valmistatud,” lausus Puusepp.